Vaatamata sellele, et katsete tulemused on näidanud, et rottidel on teatav empaatiavõime, leidub siiski kahtlejaid, kes on veendunud, et rotte ajendab kaaslast päästma hoopis vajadus sotsiaalse suhtluse järele.

Kriitikuid ei veennud ka katse, kus kasutati kahte ühes puuris elavat rotti, kellest üks pandi kitsasse plastmasstorusse, et jälgida teise roti käitumist. Katse näitas, et rott ei jäta hädasolevat kaaslast abita: puuris vabalt olev loom, kes tundis end torus väänleva kaaslase nägemisest ilmselgelt häirituna, läks ja päästis hädasolija vabaks.

Jaapani Kwansei Gakuini ülikooli teadlaste katse aga kinnitab, et rottidel on tõepoolest võime tajuda liigikaaslase hädasolekut.

Teadlased kasutasid katses läbipaistva vaheseinaga poolitatavat karpi, mille üks pool täideti veega, teine aga jäeti kuivaks. Üks rott pandi kuivale poolele, teine aga märjale poolele, kus ta polnud küll uppumisohus, ent olukord polnud tema jaoks ka meeldiv. Nähes märja kaaslase pingutusi vee peal püsimiseks, avas teine rott vaheseinas oleva väikese ukse, et liigikaaslane ära päästa.

Teadlased panid tähele, et rotid, kes olid karbi kuival poolel, päästsid korduvalt hädasolevaid liigikaaslasi. Kui karbis vett ei olnud, siis rotid ust ei avanud, mis viitab sellele, et rotte motiveerib siiski empaatiavõime ja võime oma liigiklaaslastele kaasa tunda, mitte otseselt suhtlemisvajadus, nagu eeldasid kriitikud.

Huvitav oli tõik, et kaaslasi olid altimad päästma need rotid, kes ise olid kogenud veega täidetud poolel olemist.

Selleks, et rottide empaatiavõimes veenduda, tõid teadlased mängu šokolaadi. Karbi kuival poolel olev rott pandi valiku ette: ta võib avada ukse, et päästa vees ulpiv kaaslane või avada teise ukse, mis viib maiuseni.  Üllatavalt sageli, isegi 50-80 protsendil juhtudest eelistasid rotid maiusele kaaslase päästmist, mis kinnitab, et rotid hindavad sõprust sama palju kui maiust.

Allikas: Mental Floss