Nüüd on Cambridge'i ülikooli zooloogid teinud segadusele lõpu ja tuvastanud, et metsik hobune taltsutati Ukraina, Edela-Venemaa ja Lääne-Kasahstani steppides, vahendab BBC.
Sealt levisid juba kodustatud hobused edasi üle Euroopa ja Aasia, saades vahepeal järglasi ka metsikute märadega, selgub ajakirjas PNASilmunud artiklist.
Seni põhjustas vaidlusi peamiselt kaks teooriat. Üks väidab arheoloogiliste andmete põhjal, et kodustatud hobune tuleb Euraasia steppide lääneosast, mis jäi kõlama ka Cambridge'i teadlaste pakutus. Arvatavalt kasutati taltsutatud hobuseid seal ratsutamiseks ning liha- ja piimaloomadena. Seda kinnitavad iidsetelt nõukildudelt leitud piimajäljed.
Segadusi tekitas aga mitokondriaalse DNA uurimisel ilmnenud erinevused. Nende üksnes emasloomadelt päritavate andmete järgi oleks kodustamine toimunud otsekui mitmes kohas üle Euroopa ja Aasia.
Cambridge'i teadlased võrdlesid omavahel tuuma DNA proove, mis olid kogutud 300-lt hobuselt kaheksast riigist üle Euroopa ja Aasia. Arvutil lasti proovide andmestiku põhjal arvutada välja erinevaid kodustamise käike.
Selgus, et omal moel oli õigus olnud mõlema teooria pooldajatel. Hobuse kodustamise juured on Euraasia läänepoolsetes steppides. Sealt edasi on aga kodustatud loomade levikul toimunud segunemisi metsikute hobustega.
Tõenäoliselt kasutati metsikuid märasid selleks, et hobusekarja uuendada. Selleks võis põhjuse anda näiteks asjaolu, et hobused ei pruukinud vangistuses kuigi hästi järglasi saada.