Kõik, mida me sigadest veel ei teadnud

 (9)
Kõik, mida me sigadest veel ei teadnud
Unsplash

Siga on üks mitmekülgsem loom, kelle inimene on kodustanud. Tihti peetakse neid lihtsalt õgarditeks, räpasteks ja üsna rumalateks, kuid igaüks, kellel on olnud kodus siga, teab, et need loomad peidavad endas tunduvalt rohkemat. Kuigi sead on tõesti nõus sööma peaaegu kõike, siis teised nende kohta käivad arvamused ei pea päris paika.

1. Sead kodustati kahes kohas täiesti erineval ajal
Sigade kasulikkust märgati juba üsna vara ja seda täiesti erinevates paikades. Kõigepealt kodustati metssead tänapäeva Türgi alade lähedal umbes 10 000 aastat tagasi, kui metssead tulid külasse toidujääke otsima. Uuringud näitavad, et umbes 8000 aastat tagasi kodustati metssead ka Hiinas Mekongi jõe ääres.

2. Sead said külge räpase looma sildi
Vaatamata nende kodustamisele ja kasulikkusele, said sead umbes 1000 aastat eKr külge räpasuse sildi. Vanas Testamendis ja eriti Kolmandas Moosese raamatus märgistati sead räpasteks loomadeks ning keelati ära sealiha söömine. Koraan järgis seitsmendal sajandil Vana Testamendi antud eeskuju. Põhjus võib peituda selles, et sead on nõus sööma peaaegu kõike, mis neile ette antakse, sealhulgas roiskunud toitu ja isegi väljaheiteid.

3. Siga kuulub Hiina horoskoobi loomade hulka
Siga on Hiina horoskoobi viimane ehk 12. sümbol, sest legendi järgi kaotas siga võidujooksu, millega loomade järjekorda määrati. Lugu jutustab, et seal läks võistluse ajal kõht tühjaks ja seejärel tuli veel unigi peale ning nii jõudnudki siga viimasena kohale. Vaatamata viimasele positsioonile, peetakse sea märgi all sündinuid headeks planeerijateks ja väga töökateks.

Seotud lood:

4. Siga võib päästa sinu elu
Kui peaksid kunagi vajama uut südameklappi, võib just siga sind välja aidata. Sea südameklappe kasutatakse inimestele südame klappide tegemiseks. Need peavad vastu umbes 15 aastat ning tihti ei pea nende siirdamisel patsient isegi verd vedeldavaid ravimeid võtma, mis on tehisklappide puhul vajalik.

Siga peetakse kõige sobivamaks loomaks, kellelt inimesele organeid siirata. Sead on meile piisavalt sarnased, et nende organid toimiks meie organismis hästi, kuid samas piisavalt erinevad, et nende haigused meid ei ohusta. Vaja on siiski veel uuringuid, sest katsete käigus on inimese organism siiski mõne siiratud organi ära tõuganud.

5. Siga on intelligentne ja emotsionaalne
Sigadega tehtud uuringud on näidanud, et nende psühholoogia on väga keeruline ning suurt osa sellest inimesed ei mõista veel. Nende puhul on täheldatud erinevaid käitumuslikke ja emotsionaalseid karaktereid, mis tähendab, et neilgi on igaühel oma iseloom. Sead reageerivad ka üksteise emotsioonidele.

6. Siga oskab tööriistu kasutada


Ökoloog Meredith Root-Bernstein uuris Prantsusmaal loomaaias Visayani tüügassigu, kui ta märkas midagi enneolematut – sead kasutasid puupulki ja puukoore tükke pesa rajamiseks. Kuna see sealiik kuulub ohustatud liikide hulka, siis seetõttu tuli neid loomaaias uurida. Visayani tüügassead loovad pesa kaks korda aastas, kui nad valmistuvad põrsaste tulekuks. Root-Bernstein peab nähtut eriti oluliseks, sest metssigade käitumist ei uurita eriti ning seega võib jääda palju märkamata.

7. Siga higistab väga vähe
Kindlasti on kõik meist kuulnud väljendit „Higistab nagu vana siga”. Tegelikult aga higistavad sead väga vähe. Soojaverelised loomad higistavad, et jahutada oma keha. Higi eritamiseks on kehal higinäärmed, kuid sigadel ei toimi need eriti hästi. Seetõttu püherdavadki sead poris – nad jahutavad end.

8. Seal on kehv nägemine, kuid väga hästi arenenud haistmismeel
Sead näevad kummagi silmaga eraldi ehk ainult külje peale. See on hea, et leida toitu ning märgata teisi sigu ja võimalikke vaenlasi, kuid nina ees toimuvat nad ei näe. Seda kompenseerivad nad aga suurepäraselt arenenud haistmismeelega. Nad leiavad kärsaga nuuskides toidu kergesti üles ning tänu väikesele lisalihasele saavad nad edukalt selle ka maa seest välja tuhnida.

Allikas: mnn.com