Kõred on tagasi! Konnakontserdil osales rekordarv haruldasi lauljaid


Kõred on tagasi! Konnakontserdil osales rekordarv haruldasi lauljaid
KõreKeskkonnaamet

Tänavukevadise kõreseire käigus loendati Veskijärve kõrede asurkonnas 117 isaslooma. Nii palju kõre isasloomi pole Eestis viimase paarikümne aasta jooksul näha õnnestunud, mis annab lootust, et loomad pääsevad väljasuremisohust.

Kõre on väike kollase triibuga kärnkonn, kes eelistab elupaigana avamaastikku ja vajab sigimiseks madalaid ajutise loomuga veekogusid. Praegu on kahepaiksetel kõige olulisem koosviibimise aeg, mil loomad on koondunud sigimisveekogudesse. Isased kõred häälitsevad emaste ligimeelitamiseks, kusjuures nende häälitsemine meenutab öösorri laulu (häälekas „krrr-krr“) ja kostab vaikse ilmaga kuni paari kilomeetri kaugusele.

„Asurkonnas, kus rekordarv kõresid loendati, on isendite arvukus järjekindlalt tõusnud just peale suurepindalalise elupaiga taastamistööde algust,“ sõnas Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia teadur Riinu Rannap. Kahepaiksete eksperdi sõnul on edu toonud nii sigimisveekogude kõrgtaimestikust puhastamine kui ka luitealade laialdane avamine. „Niisiis aitavad kõre arvukust tõsta suuremahulised elupaikade taastamistööd ja arvukate sigimisveekogude olemasolu.“

Kui perioodil 2005–2010 loendati Veskijärve kõre asurkonnas keskmiselt 14 isaslooma, siis 2017. aastal juba 44 ja mullu 61 kõret.

Seotud lood:

„Rõõm on näha, et meie aastatepikkune töö kõrede elupaikade taastamisel on hakanud vilja kandma. RMK plaanib ka edaspidi hoida luitealasid avatuna, et tagada kõre asurkonna säilimine,“ lausus RMK looduskaitseosakonna looduskaitsespetsialist Ants Animägi.

„Suur osa kõre varasemaid elupaikasid on roostunud ja võsastunud ning olemasolevaid ohustab kinnikasvamine. Seetõttu on tegemist liigiga, kelle säilimiseks on elupaikade taastamistööd hädavajalikud,“ selgitas Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Marju Keis. Varasemalt on elupaikades üksikuid veekogusid puhastatud või rajatud uusi madalaid veekogusid. Siiski on need tööd alati piirdunud olemasoleva elupaiga säilitamisega, mitte aga selle laiendamisega kultuurpuistuga metsastatud endistele luitealadele.

Varasemalt leidus kõresid eelkõige Lääne-Eesti rannaniitudel ja Põhja-Eesti liivikutel. Elupaikade kadumise tõttu on tänapäeval Eestis säilinud vaid 15 kõre isoleeritud asurkonda, enamik neist asuvad endistele luite- ja liivikualadele rajatud liivakarjäärides. Punase nimestiku alusel on Eesti kõre populatsioon väljasuremisohus, sest asurkonnad on väiksed ja killustunud. Liik on kantud Eestis kõige rangema kaitse alla I kaitsekategooriasse. Looduskaitseseaduse kohaselt peab olema tagatud kõigi teadaolevate kõre elupaikade kaitse.

Maailma looduskaitseliidu (IUCN) andmetel on kahepaiksed üks ohustatumaid liigirühmi. Eestis on kõik kahepaiksed (konnad ja vesilikud) looduskaitse all.