Linnugripp kimbutab taas, WHO peab Ida-Euroopat ohustatud piirkonnaks


Kamelia turismitalu ja koolituskeskus
HanedFoto: Anni Õnneleid

Juba aasta algusest saati on Ida-Aasiat ning Ida -ja Kesk-Euroopat kimbutanud koroonaviiruse varjus ka patogeenilised linnugripi viirused

2020. aasta on toonud Euroopast mitmeid teateid lindude gripi ehk linnugripi juhtumite kohta. Lindude gripp on väga nakkav lindude viirushaigus, mis kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka, sest põhjustab lindude massilist haigestumist, suurt suremust ning ulatuslikku majanduslikku kahju.
Mis on linnugripp?

Linnugripp on taud, millega kaasneb massiline lindude ja ka teiste loomade haigestumine suure suremusega. Farmilindudest haigestuvad kõige tihedamini kanad ja kalkunid, kuid ka faasanid, haned ning pardid. Haigust levitavad edasi ennekõike veelinnud, kes ise sümptomeid raskel kujul läbi ei põe. Kuigi linnugripp ohustab eelkõige linde, võivad sellesse nakatuda ka inimesed.

Kuidas haigus inimestele levib?

Linnugripp levib lindudelt inimestele läbi otsese kontakti, nii et ohus on peamiselt need, kes töötavad linnufarmis ja puutuvad seeläbi nendega tihtipeale kokku. Harva on esinenud ka haiguse ülekandumist ühelt inimeselt teisele, kus linnugripi saamiseks ei ole vajalik isegi lähikontakt haige linnuga.

Kui ohtlik on linnugripp?

Lindudel võib linnugripp tuua kaasa ootamatu surma ilma sümptomiteta, kuid enamasti on tähele pandud nakatunud lindude halba koordinatsioonivõimet, nande jalgade ja turjade lillakaks värvumist, kõhulahtisust, õhukese kesta ja ebaselge kujuga munade munemist ning söögiisu vähenemist, millega kaasneb ka üleüldine nõrkus ja vähene energia.

Seotud lood:

Linnugripi levik ja viimased juhtumid

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on mures linnugripi võimaliku massilise leviku pärast ja kuulutas välja pandeemiahoiatuse välja juba mitu aastat tagasi. Seni on juhtumeid veterinaarvaldkonda kuuluva puhtlinnugripi viiruse aktiviseerunud leviku kohta kodulindude hulgas - jällegi Aasias, kuid ka Euroopas ja Venemaal. Epideemia või isegi pandeemia võib puhkeda juhul, kui tekib uus kõrge patogeensusega gripiviirusetüvi (nt linnugripi baasil), mis hakkab kiiresti inimeselt inimesele levima ja mille vastu kogu maailmas puudub vaktsiin ja pole kahjuks ka tõhusaid ravimeid.

Juba jaanuarist saati on Ida-Aasiat ning Ida -ja Kesk-Euroopat kimbutanud koroonaviiruse varjus ka A(H5N8) ja A(H5N1) patogeenilised linnugripi viirused. Haigust on raporteeritud suuremas osas farmilindudel kuid ka mõningatel metslindudel. Praegu oleks juba hea aeg rakendada erilist ettevaatlikkust, et hoiduda halvimast stsenaariumist.

Farmiloomadest on senini olnud haigusega nakatunud nii kanad, kalkunid, haned kui ka pardid. ÜRO sõnul on tugevalt ohustatud suurema linnukasvatusega Euroopa riigid, mis asuvad Euroopa ida- ja keskosas.

Samuti näitavad andmebaasid, et haigus levib väga suurel kiirusel, arvestades et eelmise aasta teises pooles tuvastati viie kuu jooksul vaid üks linnugripi juhtum, kuid praegu lisandub ainuüksi Euroopas igakuiselt ligikaudu 150 tuvastatud haigusjuhtumit.

Euroopas on praeguseks linnugripi tõttu hukkunud või hukatud juba ligi 2 miljonit lindu.

Kuidas linnugripist hoiduda?

Eesti Sotsiaalministeerium on koostanud pandeemiaks valmisoleku plaani ja kavandanud riiklikult ravimivarude soetamise. Koos teiste Euroopa Liidu riikidega on Eesti keelanud lindude, linnutoodete ja sulgede sisseveo linnugripi riskipiirkondadest.

Et linnugrippi vältida, soovitavad spetsialistid vältida kokkupuudet nii farmilindude kui ka metsikute lindudega. Inimestel, kes töötavad linnufarmides, soovitatakse kasutada erilist kaitsevarustust. Respiratoorsete sümptomitega haiged peaksid kindalsti oma arstile ülevaatusel ka mainima, kas nad on lähiajal olnud kokkupuutes lindudega, et arst saaks diagnoosides arvesse võtta ka linnugripi ohtu.