Loomad, kes tunnevad seda, milleks inimene ei ole kunagi võimeline

Imetaja, kes suudab isegi rasedust tuvastada
Loomad, kes tunnevad seda, milleks inimene ei ole kunagi võimeline
Pixabay

Albert Einstein ütles kunagi: „Mida rohkem ma õpin, seda enam mõistan, kui paljut ma veel ei tea.” Sarnane reegel kehtib ka loomade meelte kohta – mida enam me saame nende kohta uut infot, seda enam mõistame, kui lahjad on meie meeled.

Näiteks lõgismaod näevad infrapunakiirgust ja mesilased ultraviolettkiirgust, elektriangerjas laseb aga välja võnkeid, et leida teed hägusas vees. Paljudel loomadel on teatud meeled niivõrd arenenud, et nad tajuvad maailma tunduvalt laiemalt, kui inimene seda kunagi üldse suudaks. Kuigi mõni omadus on tõesti kadestamisväärne, siis leidub ka võimeid, mida ilmselt ükski inimene endale ei sooviks. Näiteks säga terve keha on kaetud maitseretseptoritega, selline omadus muudaks nii mõnegi tegevuse inimesele üsna ebamugavaks, näiteks avalikus tualetis käimise.


Vampiirnahkhiired

Nende eriline võime on „näha” verd. See tähendab, et nad suudavad tänu ninas olevatele temperatuuritundlikele kanalitele leida verd. Kuna rasvkude ja veresooned eritavad soojust, leiavad vampiirnahkhiired tänu temperatuurile kergesti üles saakloomad, nagu veised, kanad või kitsed.
Inimesele nad enamasti siiski ohtu ei kujuta, sest nad on nii väikesed, et vastupidiselt hirmujuttudele nad inimest siiski tilgatumaks ei ime. Küll aga on nad inimesi hammustades neid marutaudiga nakatanud. Meie ei pea vampiirnahkhiirte pärast muret tundma, sest nad elavad Põhja- ja Lõuna-Ameerikas.

Seotud lood:


Delfiinid

Tänu ehholokatsioonile tunnevad delfiinid liikumist ka läbi õhukeste materjalide, näiteks leiavad nad liiva alt kergesti saagi üles. See on pannud teadlasi arvama, et veeimetajad suudaksid ka naiste rasedust tuvastada. Selle meetodi peale ei tasu aga päris kindel olla ja pigem ikkagi arstilt kinnitust küsida.


Randalhülged

Kuigi kuulmine ja nägemine ei ole nende loomade jaoks üldse mingi probleem, siis kasutavad nad saagi püüdmiseks veel üht kõrgelt arenenud meelt. Nimelt vurrusid. Randalhüljestel on kokku lausa 80 vurru, mis on ühenduses tuhandete kompimisretseptoritega ning seega suudavad need hülged jälitada kala ka siis, kui see on konkreetsest kohast juba ammu edasi liikunud.


Elevant

Paksunahaliste jalad on vibratsioonitundlikud ning seega suudavad nad madalasageduslikku pasundamist tunnetada isegi kuni 15 kilomeetri kauguselt. Loomad saavad aru isegi sellest, kes ja kust parasjagu hüüab.

Allikas: popsci.com