Jaanuaris tegi seitse aastat saarel elanud isahunt ootamatu visiidi naabersaarele, sattudes otse keset saare pealinna. Looma turvalisuse huvides asustati ta ümber võimalikult sarnaste tingimustega rannikualale. Seal tabas teda möödunud nädalal jahimehe püssikuul.

"Tunnen kaasa inimesele, kes ta maha lasi. Ilmselt ta ei kujutanud ette, et seda hunti armastasid ja temast said inspiratsiooni inimesed üle kogu maailma," lausus Takayast dokumentaalfilmi vändanud ning teda seitse aastat jälginud Cheryl Alexander. Ta kutsus juhtunu tagajärjel üles karmistama meetmeid, et igal jahimehel poleks võimalik oma suva järgi hunte hukata.

Ta lisas, et on pärast Takaya surma saanud tuhandeid Takayat mälestavaid e-kirju, mis näitab, kui oluline ja eriline see loom inimeste jaoks oli.

Takaya oli tõeline üksik hunt, kes eraldus ujudes oma senisest karjast ning seadis end sisse saarele. Kuna saarel puudusid saakloomad, muutis ta hundile tavapärast menüüd, toitudes hüljestest ja saarmatest, kuid temast kujunes välja ka suurepärane kalamees, kelle suurimaks rõõmuks oli päikesetõusu vaatlemine.