Mida on vaja teada enne linnuomanikuks hakkamist
Olles aastaid lemmikloomakaupluses müüjana töötanud, on tihtipeale tunne, et linnu ostmine on sageli vaid selline hetkeemotsioonide ajel tehtud otsus - näe kui ilus värviline- ostame. Tõsijutt, suhtumine on alailma selline, et pole vaja teadmisi linnu pidamisest ja kasvatamisest, ainult võtame.
Kuna mul endal on palju liike linde, siis olen nii pool-vägisi õpetussõnu kaasa andnud, sest arvatakse, et mis selle linnu pidamises siis nii erilist olla saab Ega ei olegi midagi rasket, lihtsalt on palju asju, millele peaks enne linnu võtmist mõtlema.
Esmalt tuleks läbi mõelda, kas kellelgi peres ei või olla allergiat linnutolmu vastu. Linnud tekitavad puuris lennates paratamatult palju lenduvat tolmu. See koosneb puuripõhjaliivast, seemnekestadest, sulgede udupeenest tolmust. Koristamist tuleb linnuga samuti rohkem, kui tavaliselt.
Kuhu linnupuur paigutada
Samuti tuleb mõelda, kas on linnupuuri jaoks valge, tuuletõmbe ja teiste koduloomade eest kaitstud koht. Linnud on lõhnade vastu eriti tundlikud, seega ka gaasipliidi ega lahtise kamina kõrvale puur ei sobi. Puuri tagumine külg peaks olema seina vastas. See annab linnule turvalise kindlustunde. Lakke ei soovita samuti puure riputada, sest pidevalt liikuv puur võib linnule stressi tekitada.
Erinevatele lindudele on vaja erisuuruseid puure ja alati on mõistlik valida võimalikult suurem puur, sest linnu loomulik liikumisviis on lendamine ja seda peaks ta ka puuris teha saama. Muidugi, väga suurte lindude lennuvajadust saab rahuldada vaid toas lendamine, kuid ka puuris peavad linnud saama vabalt oma tiibu, võresid riivamata, lehvitada.
Hoopis sobimatud on lindudele ümmargused puurid. Lind peab saama puuris õrrelt õrrele hüpata ja puurivarbaid mööda ronida, ümmarguses püstiste varbadega puuris pole kumbagi võimalust. Kujutlege hetkeks iseennast elama ruumi, kus on teil käimiseks üks pulk, millel saate vaid ringi keerata....
Lind tahab lennata
Et linnud saaksid oma loomulikku liikumisviisi kasutada, tuleks neid nii tihti, kui see on võimalik, ka tuppa lendama lasta. Lendamine hoiab linnu tervise paremas korras, annab talle uusi emotsioone ja võimaldab pererahvaga rohkem suhelda. Eelnevalt aga tuleb tuba kriitilise pilguga üle vaadata: linnule võivad saatuslikuks saada suured lahtised klaasipinnad - aknad, peeglid, teised lemmikloomad, lahtised akvaariumid, mürgised toataimed, elektrijuhtmed.
Ka läheb linnu eest hoolitsemiseks igapäevaselt aega söötmiseks, jooginõu vahetamiseks. Lisaks soovib lind suhelda ja tähelepanu. Kord nädalas puuripuhastus, sööginõude ja puurisisustuse pesu. Kui pere läheb reisile, peab leiduma inimene, kes lindu hooldamas käib.
Üksik lind on häälekam
Üks väga oluline küsimus on ka see, mitu lindu võtta. Üksik lind on kindlasti palju häälekam. Kuna linnud märgistavad oma territooriumi ja kutsuvad kaaslasi lauluga, siis teeb üks lind seda kordi sagedamini, kuna enamuses lindudele meeldib elada parves või vähemalt paarina. Ühe linnuga peab ka inimene rohkem suhtlema, kuna tema esindab siis linnule parve. Kui anda linnule valida, siis valiks ta kindlasti elu koos liigikaaslasega. Üksi, võõra rahva seas, üks kõik kui hästi meisse suhtutakse, tuleb paratamatult tahtmine suhelda omakeelse ja omaga, See on ka lindudega nii. Neid jälgides olen aru saanud, et kuigi ollakse parves paljude lindude seas, muutub linnu käitumine palju õnnelikumaks, kui ta saab endale kõrvale liigikaaslase.
Kui need teemad on hästi läbi mõeldud ja perekeskis arutatud, jääb veel kõige raskem küsimus - millist liiki lind oleks sobiv. On ju suuri ja väikeseid, värvilisi, hästi laulvaid, kõnet matkima õppivaid linde. Valik on suur.
Seriaalitäis tiivaripsutusi
Linnud on olenemate liigist väga vahvad tegelased. Neid on mõnusalt rahustav jälgida. Puuris käib pidev liikumine ja sagimine, aeg ajalt võtab keegi üles viisijupi. Minule isiklikult meeldib puuris pigem mitu lindu, sest nende omavahelist suhtlemist ja suhtedraamasid on põnev jälgida. Tiivaripsutamistki naabriprouaga tuleb ette, kui oma proua on pesal ja kui viimane siis selle avastab - sõnu polegi vaja....
Kui aga lennates paariline silmist kaob, on paanika suur ja jällenägemisrõõm piiritu. Soetakse sulgi, isane poetab parema pala emasele noka vahele... Või siis vastsed linnutibu omanikud helistavad mulle ja räägivad, et televiisor on kuidagi oma tähtsuse kaotanud - silmad on iseenesest läinud linnutibu ukerdamisi ja lennuharjutusi vaatama.
Hinges on mõnus heldimustunne ja mured on kadunud tahaplaanile. Sõprus linnuga on midagi erakordset. Ta ei tule ju vile peale ja parema pala peale, ta tuleb siis, kui sind usaldab, Ja kui ta siis tuleb ja vaatab silma, pea poolviltu, tuleb tunne, et nüüd oled küll millegi erilisega hakkama saanud.
Iga lind on isiksus
Iga lind on kordumatu ja omaette isiksus. Sama liigi erinevatel lindudel on erinev iseloom ja käitumine. Olen endale ostnud palju linde. Alati on neis olnud midagi sellist erilist, on tekkinud selline side, mis paneb neid märkama paljude teiste seast. Uskuge, ma olen üritanud seda eirata, aga see pole seda hingevalu väärt, olen ikka läinud ja TEMA koju toonud. Mõni nimetab seda keemiaks, mina oma-linnu tunnetuseks.
Olen seda näinud ka teiste juures, On olemas olnud kindel värvisoov ja nägemus sellest linnust, keda soovitakse. Linnule järgi tulles aga hakkab meeldima totaalselt teist värvi tibu- linnupoeg aga ronib puurimööda , üritab suhelda ja siutsub, Lihtsalt enne ei teatud, kuidas TEMA välja näeb. No näiteks hästi tumeda värviga tibu asemel võeti lumivalge. Midagi pidi ju nii kardinaalselt nende otsust muutma, see kord oli see küll jah vastastikune äratundmine.
Ka inimesele, kellel ei ole suurt "linnupisikut" , tekitab õlale või käele pandud lind erilise tunde. See pole võrdväärne koera ja kassi silitamisega. Kui on aga asi nii kaugel, et on tunne, et majapidamisest on puudu üks - või veel parem kaks - lind(u), siis tuleb ta (nad) üles leida ja koju tuua. Luua parimad võimalikud elamistingimused ja nautida koosveedetud aastaid.
