Märjamaa lähistel Konuveres tegutseb vahva koht, mis ilmselt kujuneb kõigi lemmiklinnusõprade jaoks oluliseks paigaks – Papagoi Keskus.

Papagoi Keskus on linnu- ja inimsõbralik koht, mida juhib linnutreener Katarina Bright. Praegu töötab keskus ettehelistamisel – ent tellida saab ekskursioone ja vestlusringe, samuti saab minna individuaalkonsultatsioonile. Viimast võiks teha kindlasti enne lemmiklinnu majjatoomist, ent nõu ja abi saab küsida ka siis, kui suleline sõber on juba kodus, ent mõnes punktis jääb oma teadmistest ja kogemustest vajaka.

Katarina loeb oma vaimseks teejuhiks Aleksei Turovskit – just temaga suhtlemine on andnud Katarinale julgust hakata loenguid pidama ja linnututvustustusi korraldama. Tahab aga linnusõber mõneks ajaks reisile minna, on jälle põhjust Papagoi Keskuse poole pöörduda – nimelt tegutseb seal Eesti ainus linnuhotell.

Lisaks teadmiste jagamisele pakub Katarina Bright ka vahvat meelelahutust nii lastele kui ka täiskasvanutele. Millised populaarsed muinasjutu- ja filmitegelased papagoidega seoses meenuvad? Ikka piraadid! Ja Katarina koos oma uhkete lindudega oskab röövlilaeva meeleolu luua nii suurtele kui ka kõige väiksematele.

Otsused enne linnuvõttu
Mõte võtta koju lemmiklind käib küllap aegajalt läbi iga koduseid lemmikuid armastava inimese peast. Omamoodi on ju linnuga lihtsam kui koera või kassiga – aga teisalt jälle märksa keerulisem.
Katarina Bright soovitab enne linnuvõttu kindlasti uurida erinevaid linnuliike ning konsulteerida teistega, kel lindudega rohkem kogemusi on. Sedasama on ta teinud ka ise ning linnutreeneriks kasvamise taga on aastatepikkune töö ja õppimine. „Mida rohkem sa lindude kohta tead, seda kergem on langetada õige otsus – võtta koju lind või mitte ning kui võtta, siis millise linnu kasuks otsustada,” räägib ta. Võluvat röövlikostüümi kandev naine oskab asjalikku juttu ajada nii põneval toonil, et teda on huvitav kuulata ka lasteaiaealistel linnusõpradel.

Katarina soovitus on, et kes koju lindu tahab, peaks enne elava olendi majjatoomist kindlasti ära otsustama, kus uus pereliige elama hakkab, samuti peaks tal puur olemas olema. Puur peab olema mõnusalt suur, et lind seal sees igavlema ei hakkaks, samuti peab linnul olema võimalust puurist väljas käia.
Milline lind võtta, sõltub nii pererahva huvidest kui ka eluruumi võimalustest. Väikesed viirpapagoid vajavad märksa vähem tegevus- ja puuriruumi kui suured aarad või jakod.

Dressuur teeb õnnelikuks
Lindude dresseerimisest rääkides tuleb tunnistada üht ajatut ja universaalset tõde – hea dressuur teeb õnnelikuks nii linnu kui ka tema inimese. Siinkirjutaja on lähedalt näinud üht vahvat papagoidega kodu, kus paraku kannatajaks pooleks jäi pererahva raamatukogu: sulelised sõbrad nokkisid lahtiolekutundidel kõik köiteseljad sõelapõhjadeks.

Katarina noogutab ja kinnitab, et sellistest muredest on ta teisteltki kuulnud. Abiks on õige dressuur. Lind võib ja peab küll aegajalt puurist väljas käima, kuid talle tuleb selgeks õpetada, kus ja millistes punktides ta peatuda tohib. Raamaturiiul nende hulka kindlasti ei kuulu!

Katarina Bright laseb oma kauni sinikollase aara lahti ning demonstreerib – lind lendab ruumis täpselt nendesse kohtadesse, mida treener meile enne näidanud on. Linnu kinnivõtmiseks kasutab Katarina spetsiaalset pulka, mille ta aara poole sirutab ning millele see end üpris rahulolevalt istuma sätib.
Linnutreener tunnistab, et tegelikult hakkasid tema dressuuriõpingud peale tema esimese papagoi, halli aafriklase probleemidest. Katarina lõi linnule mõnusa kodu ning tõi uue asuka puuri. Lind aga oli lihtlabaselt kuri, keeldus suhtlemast ning virutas nokaga. Katarina otsis nõu ja abi ning tõdes, et Eestis linnutarku justkui polegi. Lahenduse leidis ta Ameerikast, kust tellis endale rea linnudressuuri dvd-sid ja hakkas nende järgi harjutama.

Robbiest sai hea dressuuri musternäidis: kuulab sõna, käib, kus tohib ja ajab juttu. „Iga õnnelik papagoi hakkab rääkima ja teeb seda meeleldi,” kinnitab Katarina. Tervitused pole linnule probleemiks, „Ajakiri Lemmik” õppis ta ütlema paari päevaga ning kui Katarina Robbiega raadiosaates käis ning Alari Kivisaar kahtlust avaldas, kas lind ikka päriselt räägib või on see mingi trikk, piidles Robbie Alarit üht- ja teistpidi ning kätsatas lõpuks kokkuvõtte: „Kivisaar on paks!”
Tänaseks ütleb Robbie: “Alari on tubli poiss.“
Kõikvõimalikke lõbusaid linnuseikasid on Katarina võtnud ka videosse, mida ta meeleldi oma programmide lisaks näitab.

Linnud ja käitumishäired
Ent tarkust pole kunagi liiga palju ning Katarina jutustab kurva loo, kuidas ta parimate soovidega, ent toona veel napimate teadmistega oma Robbiele käitumishäire tekitas. Nimelt pakkus Katarina koostöös loomakaitse liiduga hoiukodu lindudele, kes olid kaotsi läinud, kodust välja visatud või muul viisil inimeste armastusest ilma jäänud. Õnnetuid linde on Katarina Bright päästmas käinud üle Eestimaa.

Kaugeltki mitte alati pole hättasattunud papagoi hea tervise juures ning Katarina, kes ise pole veterinaararst, teeb sel puhul koostööd nii Tallinna Loomaaia kui ka Eesti väheste linnutohtritega.
Ükskord saabus Katarina koju haige lind, kes end pidevalt rinnasulgedest krõhvitses. Seda juhtus nägema Robbie, kes ilma igasuguse haiguseta võttis eeskuju ning katkus end rinnast sulgedest lagedaks.

Algul kahtlustas Katarina, et Robbie on saanud nakkuse. Tõde oli lihtsam ja keerulisem ühtaegu – ravida polnud midagi, ent linnu psüühikasse kinnistunud väärkäitumise väljaõpetamine võttis aega mitmeid kuid. Täpselt nagu inimestegi puhul – rumal harjumus võib tekkida kergesti, ent sellest lahtisaamine on juba suurem töö – olgu siinkohal näiteks kasvõi küünte närimine.
Praeguseks on Robbie rinnasuled õnneks peaaegu taastunud ning tark ja tubli lind rõõmustab Papagoi Keskuse külastajaid kähedahäälse jutu ning vahvate trikkidega. Trikke õpetab Katarina ka oma aarale, kes viimati sai selgeks noka ja küüniste abil redelist üles ja alla käimise.
Papagoi Keskus on igatahes tulvil lahedaid ettevõtmisi ning põnevaid üritusi, seepärast tasub seda külastada nii täiskasvanud kui ka väikestel linnusõpradel ja ka muidu huvilistel.