ÕNNELIK LUGU: Hispaania küülikufarmist põgenenud vigastatud jalaga Ronnie leidis hea kodu

 (2)

Küülikufarmis elanud jänes Ronniele tõid seekordsed lihavõttepühad palju rõõmu. Nimelt õnnestus tal saatuse eest pääseda ja selle asemel, et lõpetada mõne pereanaise supipotis, veedab tema õnnelikke päevi loomade varjupaigas.

Ronnie uus kodu on Põhja-Hispaanias asuv Mino Valley farm, mis tegeleb teavitustööga põllumajandusloomade olukorra parandamiseks ning pakub väärkoheldud loomadele varjupaika.

Ronnie leidis juhuslikult üks Mino Valley farmi vabatahtlikest, kes peale tööd koju minnes leidis valge küüliku oma kodutrepilt. Loomake äratas tähelepanu sellega, et ta kisas. "Jänes oli väga kohkunud ja ei lõpetanud karjumist," sõnas Abigail Geer, Mino Valley farmi kaasasutaja ja lisas, jänese kisa ehmatas omakorda vabatahtlikku.

Kui vabatahtlik lähemale astus, märkas ta, et jänese tagumine käpp oli kummalise nurga all. Kuna naabruses tegutseb jänesefarm, eeldas ta, et loomake võib olla sealt põgenenud ning viis ta loomaarsti juurde, kes leidis, et käpp on liigesest väljas olnud liiga kaua, et seda tagasi paika saada.

Ehkki küülik Ronnie jalg ei saa iial täiesti terveks, paraneb see vaikselt. Oma uues elukohas Mino Valleys proovib ta nüüd esimesi hüppeid teha, niipalju kui haige jalg võimaldab ja ümbrust uurida. 

Kui Ronnie oli varjupaika tulles väga inimpelglik, siis on mõned nädalad hoolitsust temale näidanud, et maailm ei ole ainult sünge paik. Ronnie oleks nagu hakanud aru saama, et kõik inimesed ei ole halvad, vaid on ka neid, kes tahavad teda aidata ja tema vastu lahked olla.

Seotud lood:

Ronnie päästajad on saanud kinnitust, et loom põgenes naabruskonnas olevast jänesefarmist, kuigi mõistmatuks jääb, kuidas tal see küll õnnestus. 

Vabatahtlike sõnul peetakse  jäneseid ühiskonnas üsna tähtsusetuteks olenditeks, mistõttu inimestele ei korda Euroopa tööstuslikes lihafarmides elavate jäneste saatus. Isegi väikestes perekonnafarmides kasvatatakse küülikuid pimedates siseruumides, kus loomad veedavad kolme kuu pikkuse elu pisikestes puurides, iilal nägemata päikest. 

Õnneks on Ronnie tulevik nüüd helgem. Greer sõnas, et Ronnie saab nüüd oma pisikesest majast väljas käia ja veeta terved päevad õues. "Ta on väga avastushimuline, kõigest huvitatud, ta tuhnib ringi ja hõõrub oma väikest lõuga vastu esemeid, et territooriumi märgistada."

Vaatamata, sellele, et Ronnie on ikka ettevaatlik, paistab, et mõte inimesse kiindumisest ei ole talle enam päris vastumeelne. "Talle meeldib kui tema põske silitatakse. Siis suleb ta oma silmad ja teeb oma väikest armast häält, " sõnas Greer ja lisas, et Ronnie on tõesti armas väike tegelane.