Angooraküülikul eristatakse 4 erinevat tõugu: inglise-, prantsuse-, saksa- ja satiinangoora. Angooraküülik sobib hästi lemmikloomaks, kuid peamiselt kasvatatakse seda karvase välimusega looma just tema erilise villa pärast. Angooravill on kõige enam kasutatav karusloomavill, mida kasutatakse sageli efektkiuna peamiselt kostüümi- ja mantlikangastes.

Lemmikloomana peetav küülik kohaneb uue perega kiiresti, on seltsiv ja rõõmsameelne. Temast kasvab heasüdamlik ja vaikne perelemmik, kui looma juba väiksest peale kannatlikult pereeluga harjutada. Peamiselt on küülik küll puuriloom, kuid teda võib edukalt ka majapidamises lahtiselt pidada. Kindlasti on oluline, et ta saaks piisavalt liikuda. Küülikut pidades tuleb talle vaid selgeks õpetada, et puur on tema söögituba, magamisase ja tualett. Samuti tasub meeles pidada, et närilistele meeldib maiustada ka elektrikaablitega.

Angooraküülik on pikakarvaline, mistõttu vajab ta oma kauni välimuse säilitamiseks regulaarset hooldust. Kammima peaks kraasiga vastavalt vajadusele. Ka kammimisega tuleks küülikut juba väikesest peale harjutada. Nii sujub see täiskasvanueas probleemideta. Õige toitmine ja vajalikud vitamiinid aitavad samuti kaunist kasukat säilitada.

Lisaks karvahooldusele ja küünte lõikusele peab küüliku tagant ka koristama. Seda on soovitav teha igapäevaselt. Nii püsib puur puhas ja küülik õnnelik.