Mis tingib eksootilise lemmiku hinna?

Aretuse keerulisus. Mõned eksootilised lemmikud on küllaltki haruldased ja neid lihtsalt pole eriti palju. Mida vähem seda looma maailmas on, seda kallim on hind.

Tõug, värvus ja kuju

Hoolitsemise kallidus. Vastsündinud loomade hoolitsemisega on palju tegemist. Inimene kasvatab üles paljud eksootilised koduloomad ja sellel on oma hind. Samas on see seda väärt, sest kasvatusest sõltub paljustki looma käitumine ja sotsiaalsus. Seevastu on aga eksootilisi loomi ja linde, kes peavad mõnda aega olema oma loomulikus keskkonnas. Näiteks tuukan peab olema mitu nädalat oma keskkonnas, sest teda on vaja päeva jooksul mitu korda toita.

Haruldus. Leidub ka käputäis eksootilisi koduloomi, kes on äärmiselt haruldased. Ja kui mõni inimene ka müübki sellist liiki looma või lindu, on hind haruldusest tulenevalt küllaltki krõbe.

Nõudlus. Olenemata sellest, kas lemmikloom on haruldane, keeruline aretada või tema eest on kallis hoolitseda, tingib ka nõudlus oma hinna. Kui nõudlus on suurem ja seda looma või lindu pole eriti saada, siis on ka hind oluliselt suurem.

Kahjuks on paljud sellised lemmikloomad suurema osa inimeste jaoks impulsiivne ost. See on pelgalt hetke-emotsioon. Miks? Sest sellised loomad ja linnud näevad eksootilised välja ja ei maksa palju. Olenemata soodsast hinnast vajavad ka nemad hoolitsust ja vähemalt saja euros eest muid tarbeid. Toome aga mõned näited ka.

Roheleeguan. Nemad on pahatihti just need, kes kannatavad halva hoolitsuse käes. Roheleeguanid on küllaltki odavad, neid saab osta paljudest lemmikloomapoodidest ja inimesed ei teadvusta endale, et olenemata looma soodsast hinnast, nõuab nende ülalpidamine küllaltki suurt väljaminekut ning eritingimusi.

Deegu. Neid müüakse palju, ent suurem osa inimesi pole deegudega üldse kursis. Samas ei nõua deegude eest hoolitsemine üüratuid väljaminekuid. Rahakotti kergendab see umbes sama palju nagu rottide pidamine.

Viirpapagoi. Neid pisikesi eksootilisi linnukesi leidub igal pool. Nad maksavad vähe ja on peamised, kes langevad emotsiooniostu ohvriks. Papagoilased on üldjoontes väga sotsiaalsed. Seetõttu pole väga aus, et viirpapagoisid ei nähta võrdsetena suuremate lindudega. Lisaks pole enamasti tüüpilise kodustatud viirpapagoi puur piisavalt suur. Enne linnu soetamist tasub teha põhjalik eeltöö.

Merisiga. Neid on erinevates värvides ja mustrites, pika või lühikese karvaga. Merisead võivad elada kuni kümne aastaseks. Nad vajavad palju liikumist. Merisigade jaoks on müügil liigutatavad puurid, mida saab paigutada erinevatesse kohtadesse, ühendada torudega ja võtta väiksemateks osadeks, et kujundada loomale põnev elamine. Samas peaks hoiduma meriseale jooksuratta ostmisest, sest see kahjustab tema jalgu ja selga.

Hamstrid. Nad on pisikesed, armsad, karvased ja väga sõbralikud lemmikud. Inimesed hakkasid hamstreid koduloomadena pidama 1930. aastatel. Kuna hamstri eest on lihtne hoolitseta, siis alates sellest ajast muutusid hamstrid järjest populaarsemaks. Hamster elab kaks kuni kolm aastat. Suurem osa hamstritest ei pane üksi elamist pahaks. Kusjuures kaks samasoolist hamstrit võivad puuris isegi kaklema minna. Kui võtad aga ühe isase ja teise emase, siis saavad nad varsti ka järglased ja see võib kiiresti kontrolli alt väljuda. Hamstrite rasedus võtab algusest lõpuni aega vaid kaks nädalat, nii et kahe-kolme aasta jooksul tuleb neid aina juurde.

Küülik. Küülik on populaarne lemmikloom. Ta on puhas, teeb oma hädad liivakasti ja isegi jalutamas on võimalik temaga käia. On küülikuid, kes on võimelised ka rihma otsas jalutama ning kutsumise peale juurde tulema. Neid tuleb vaid õpetada ja nendega tegeleda. Küüliku eluiga on umbes kümme aastat ja ta vajab palju liikumist. Looma võib ka õue lasta, aga sel juhul peaks ta olema piiritletud maa-alal.

Allikad: pethelpful.com ja animalplanet.com