Paljassaarest tabatud kummaliselt käituv luik oli üle elanud lausa kaheksa püssilasku

 (5)
Paljassaarest tabatud kummaliselt käituv luik oli üle elanud lausa kaheksa püssilasku
Foto: Eesti Metsloomaühing

Möödunud nädalavahetusel sai Eesti Metsloomaühing teate Paljassaares Pikakari parklas ringi paterdavast luigest, kes oli inimeste vastu tavatult sõbralik, tal olid nähtavad tasakaaluhäired ja ta oli uimase olekuga. Ühingu vabatahtlik Kristi Meikar läks luike vaatama ja viis ta loomakliinikusse. Linnule tehti röntgen, mille tulemus võttis sõnatuks kõik asjaosalised. Linnu kere oli püssikuule täis.

Loomade kiirabikliinikusse sattunud luik oli esmasel vaatlusel täie tervise juures. Tema tiivad olid korras. "Need olid ilusad, pikad ja tugevad," kirjutas Kristi oma Facebooki postituses. Ka luige jalad olid korras ja tema kael pikk ning tugev. Luige välimus viitas sellele, et tegemist on ilusa, suure ja tugeva linnuga.

Kahjuks pandi aga see uhke luik magama. "Selle luige surmas on süüdi inimene," sõnas Kristi. Kuna pealtnäha ei olnud luigel midagi viga, tehti linnule igaks juhuks ka röntgen, et vaadata üle tema siseorganid. Röntgen näitas ära, et luige keres oli lausa 8 kuuli.

Foto: Eesti Metsloomaühing
Seotud lood:

Eesti Metsloomaühingu kinnitusel lasti lindu sileraudse jahipüssiga. Kõik need ammused haavad olid juba paranenud, kuid keresse jäänud kuulid mürgitasid lindu pikkamisi seest poolt. Põhjus, miks luike on tulistatud, ei ole kindlalt teada, kuid see ei ole ainus lind, kellelt metsloomaühing kuulihaavu leidnud on. Eesti Metsloomaühing on seisukohal, et lindu on lastnud meelega.

"Meenutame, et alles eelmise aasta juuni alguses leiti sealtsamast lähedalt, Paljassaare hoiualalt, kuus tapetud luigepoega, kellel oli kael kahekorra keeratud," kirjutab Eesti Metsloomaühing sotsiaalmeedias. Selle juhtumi kohta saad lähemalt lugeda SIIT.

Reedel leiti Lasnamäelt ka üks künnivares, kel oli keres kuul. Ühingu vabatahtlik Karina Kimask viis linnu loomakliinikusse. Röntgeni käigus leiti linnu kehast õhupüssist lastud kuul ja tõenäoliselt oli ka killustunud jalaluumurd tekkinud laskmise tulemusel. Ka seda lindu kahjuks enam aidata ei õnnestunud.

Eesti Metsloomaühingu vabatahtlikud on arvamusel, et probleem peab olema psühholoogiline. Kristi sõnul on tulnud ette ka juhtumeid, kus lapsed on lindu kividega loopinud ja selle tagajärjel on linnul tiib katki ning ta ei ole võimeline enam lendama. Tema sõnul ei ole selles lapsed süüdi. Lastel puudub loomadega emotsonaalne kontakt ning neid ei ole õpetatud loomadega ümber käima. "Nad tõesti ei saagi aru, et loom tunneb ja saab haiget. Nad arvavad, et loomad on nagu asjad. Neil lastel puudub kogemus," on Kristi veendunud.

"Olen palju mõelnud, et selliseid lapsi peaks kaasama loomade aitamisse, et nad näeksid nende piinu ja hakkaksid tundma kaastunnet ja lähedust. Nad peaksid aitama nende haavu siduda, et neil tekiks kiindumus, see aitaks, see kindlasti aitaks, aga küsimus on kuidas seda teha," sõnas Kristi.

Eesti Metsloomaühing paneb inimestele südamele ja palub ühingule teatada kohe, kui on kuulda või näha inimesi linde laskmas.