Põnevaid fakte kanade kohta: need sulelised on targemad kui sa arvatagi oskad
1. Teadlased on teinud kindlaks, et kanadel pole oma tibudest ükskõik. Nad suudavad tabada tibude tundeid ja vajadusi.
2. Kanad on omnivoorid, mis tähendab, et neile sobivad toiduks putukad ja seemned, aga nad ei ütle suutäiena ära ka väikestest hiirtest või sisalikest.
3. Kukk annab toidu leidmisest alati kanakarjale teada, aga ega kanad rumalad ole — kui neile toidu olemasolu uudiseks pole, ei tee nad kuke kärast väljagi.
4. Kas teie teadsite, et kana korjab oma tibude jaoks seemneid või teisi palasid ja toob need tibude ette? Selle tegevuse eesmärk on tibudele õpetada, mis on toit ja mida süüa, mida mitte. Täiskasvanud kuked võivad teha sedasama, aga sel juhul toovad nad parimad palad oma lemmikkana jalge ette.
5. Ja sel ajal kui kukk oma suuremeelsusega kana tähelepanu võita üritab, on abiks tema uhke punane lott. Mida silmatorkavam see on, seda paremini ta kanadele romantilises mõttes silma jääb.
6. Kana võib paarituda nii paljude kukkedega kui ta tahab, aga kui ta otsustab, et teatud kukelt tema järglasi ei soovi, heidab ta kuke seemnerakud lihtsalt välja. Seda juhtub eelkõige siis, kui kukk on sotsiaalse hierarhia madalamal positsioonil.
7. Kanade ühiskonnas valitseb range hierarhia ja nad teavad, kes on boss. Need, kes on sotsiaalselt kõrgemal positsioonil, omavad näiteks eelisõigust toidule ehk teisisõnu öeldes on kodulindudel kindlalt väljakujunenud söömisjärjekord.
8. Nii nagu meil, on kanadelgi REM-uni, mida seostatakse unenägude nägemisega.
9. Dominantse kuke ülesanne on oma kanakarja kaitsta ja kanad eelistavadki turvatunde eesmärgil tema läheduses einet võtta.
10. Kanadel on välja kujunenud erinevad hüüd ja hõiked, mida kasutatakse erinevates olukordades ja millel on erinevad tähendused. Kanadel on varuks 30 erinevat häälitsust igaks elujuhtumiks, näiteks tibude kutsumine, hädahüüd või liigikaaslastele teatamine, et toit on lähedal.
11. Kanad ei ole värvipimedad. Hoopis vastupidi — nende maailm on vägagi värviline.
12. Kanad on suutelised aru saama, et kui nende nägemisulatusest on mingi objekt ära võetud või eemale viidud, siis see on ikka olemas, mitte lihtsalt ei kao olematusse. Isegi väikestel inimlastel see taiplikkus puudub, vaid areneb hiljem.
