"Pimedas mina enam koeraga jalutama minna ei julge," tunnistab Tartu elanik Anne, kelle sõnul nahhaalsed rebased on proovinud tema koera rünnata. Kolm korda on ta jalutuskäikudel rebastega kohtunud ning maadligi selja tagant ligi hiilivad metsaelanikud on ta nii kaugele viinud, et õhtustel tundidel ta enam koeraga jalutuskäiku ette ei võta, olgugi tal lemmikloomaks Tiibeti mastifi taoline hiiglane.

Rebased on sagedased külalised Tamme staadioni ja kooli juures. Anne sõnul ei mõju neile ei kotiga vehkimine, trampimine ega pipragaas.
"Olen juba kolm gaasiballooni tühjaks lasknud, aga see neid ei heiduta. Kohtusime ka nii, et koos oli mitu rebast. Üks oli rahulikum, teine hakkas meie poole hiilima. Sain aru, et ta kavatseb rünnata, kuna hoidus täiesti maadligi ja luuras," kirjeldab ta.

Kuna kooli ja staadioni juures asuvad prügikastid toidujäätmetega, on loogiline seletus, et rebased otsivad ja leiavad sealt toitu.
"Välimuselt on need olnud ilusad loomad, haiged küll kuidagi ei paista," jutustab naine, keda siiski hirmutavad jutud rebaste kaudu levivast koerte katkust. "Koera vastu on neil meeletu huvi, samas ma ei jõua oma suurt koera ka kinni hoida, kui tema peaks lahti tõmbama."

Eesti Metsloomaühingu vabatahtliku Virge Võsujala sõnul tuleb inimestel leppida teadmisega, et üha enam metsloomi, seal hulgas rebased valivad elupaigaks linna. Seda muu hulgas põhjusel, et metsi hävitatakse ning looduslikku elukeskkonda jääb üha vähemaks. Samuti tulevad rebased nagu inimesedki linna "hea elu peale".

"Ega rebane loll pole," tõdeb elu jooksul mitmel rebasel suureks kasvada aidanud naine. "Kui ta leiab, et prügikastist saab süüa kerge vaevaga, siis ta loomulikult kasutab seda võimalust."
Tema sõnul on kõige mustem stsenaarium, et rebane jääb inimest usaldama, kuna on temalt saanud toidupalukese, ning satub siis halvemate kavatsustega inimese otsa. "Neid juhtumeid, kus rebane tuleb õuele ja saab labidaga pähe, on ju olnud küll," toob ta näite.

Et rebastel oleks kindel plaan koeri rünnata, Võsujalg ei usu.
"Rebane on väga mänguline loom ja ilmselt ta näeb koeras võimalikku mängukaaslast. Ulakust ja pahandusi on rebased alati teinud ja jäävadki tegema," teab ta.

Koerte katkust päästab tema sõnul ainult üks, aga see-eest kindel vahend: lemmikloom olgu vaktsineeritud. Sellisel juhul pole mõtet ka rebast karta. Kui loom tekitab hirmu, soovitab Võsujalg teda peletada näiteks plaksutiga, mida kasutavad lapsed muusikatundides.
"Inimesi on imestama pannud näiteks kakud linnas puu otsas. Paraku on olukord praegu selline, et ka kõik metsaelukad kolivad toidule järele ja see toit on linnas," tõdeb ta.