Vastab KOIT TANTSUKOOL.

Kust tuli mõte võtta tantsukooli koduloom?
Laste tantsukool on algusest peale endale kodulooma soovinud, kuid koer vajab sellist hoolt, mida tihe õpetamisgraafik ei luba ning samuti vajab ta „päriskodu”. Koolis on peatunud ka kass, kuid seegi ei olnud ideaalne variant.

Miks ei olnud kass ideaalne variant?
Sest kassi vahvaks meelelahutuseks oli õpilaste sokkide ja tantsusussidega peituse mängimine ning kiisu vajas rohkem rahu kui sumisev lastest pulbitsev tantsukool. Kass on liikuvam loom ja tema iseloom on liikuda rohkem isepäi, suurel hulgal armastust pakkuvad lapsed võisid kassikese jaoks lõpuks natuke kurnavaks muutuda. Tal oli küll oma ruum, kuhu ta sai peitu pugeda, aga tundus, et ta pigem naudib kodus pereliikmete tähelepanu.

Kust tuli ikkagi otsus, et see loom võiks olla just küülik?
Idee võtta koduküülik käis välja juhataja poeg Thor, kes oli samuti loomakese lummuses ja nii seatigi sammud loomapoodi. Ka eelnevat uuringut tehes selgus, et küülik on seltskonda ja lapsi armastav loom ning lastesõbralik keskkond võiks looma soosida. Praeguseks on Lumi tõestanud, et lastesõbralikus ettevõttes on ideaalne koduloom just selline loom, kes saab päeval ja öösel iseseisvalt hakkama, kuid samas piisavalt hoolt ja tähelepanu väikestelt sõpradelt.

Kus küülik elab? Kas ta vaatab vahel ka tantsutunde pealt?
Lumi elab Kristina kabinetis ning tal on seal vaba voli ringi joosta, puur on talle rohkem vajaliku hoiustamiseks ja kinni teda sinna ei panda. Kabinetil on mõnus klaassein, kust Lumi ja lapsed saavad vastastikku teineteise tegemisi jälgida ja uudistada. Kui liiklus läheb liiga tihedaks, siis poeb ta kardina taha või laua alla peitu, et veidi leiba luusse lasta.

Mida küülikule kõige rohkem teha meeldib? On ehk temalgi mõni hobi – nii nagu lastel tants?
Küülikule meeldib väga aknalaual päikese käes peesitada ja liiklust jälgida. Ta naudib väga ka tähelepanu – näiteks kui tal on söögikauss tühi, siis mängib ta sellega peaaegu et korvpalli, et tähelepanu äratada ja eks ta selle peale ka muidugi sinna palakesi juurde saab. Lumile meeldib ka "juuksuris" käia – eriti armastab ta kammimist.

Kas iga laps võib soovi korral enne või pärast tantsutundi küülikul külas käia?
Jah, küülik võtab külalisi vastu küll. Kui lapsed soovivad, saavad nad koos juhendajaga teda vaatama minna ja kui Lumi ise juurde tuleb (mida ta üldjuhul teeb), siis võib talle ka pai teha. Teinekord, kui keegi vajab lohutust, siis on just Lumi see parim (ja pehme) sõber, kellele oma mure kõrva sisse sositada.

Kas küülik naudib seltskonda või ajab suurem sigin-sagin teda segadusse?
Naudib ja isegi väga. Tal on piisav oma ruum, kus ta ei pea olema teiste läheduses, aga üldjuhul, kui ta just päikese käes ei peesita või lõunata, siis tuleb ta ikka ukse juurde ja isegi sealt välja, et toimuvat uudistada. Nii et tavalisel päeval on küülik täitsa külalislahke võõrustaja, kuid massiürituste ajal eelistab ta oma pesas vaikselt porgandit närida ja kardina vahelt vargsi piiluda.

Miks on küülik lastele hea kaaslane?
Küülikul on õpilastele ka teraapiline mõju. Tantsukoolis, kus oma õppeteed alustavad juba beebid või 2–3-aastased, võib ette tulla ka päevi, kus noorel tantsijal on suurem igatsus ema kui tantsuhariduse järele. Siis aitab kiire külaskäik küüliku juurde ning omavahelised salajutud, et pinge ja ärevus maha võtta.

Kas ongi kohe nii, et teinekord võib küülik kerge vaevaga suurema jonni eemale peletada?
Jah! Laps vajab tihti lihtsalt väikest tähelepanu kõrvale juhtimist või tuju tõstmist, et oma mure ja hirm unustada ning kes võiks olla sel hetkel parem sõber kui küülik. Lumil on selles osas erilised võimed – üldjuhul kui mainida sõna "jänes" või "küülik", toob see kohe lastele naeratuse näole ja enne suuremat jonni põhjustatu unustatakse. Positiivsus saab ikka võidule.

Ja küülik ... kuidas talle omakorda lapsed meeldivad? Kas ta naudib nende tähelepanu?
Kui temaga ollakse õrn ja hell, siis on Lumi täitsa seltskondlik – tuleb pai küsima küll, lükkab ninaga ja ei ütle ära ka maitsvast porgandist.

Meenub teile ehk küülikuga seoses mõni vahva seik, mis toob siiani naeratuse näole?
Peamiselt ikka need kaduma kippuvad tähtsad dokumendid, mis on läinud toiduks ja hambaterituseks just sellisel hetkel, kui neid kõige rohkem vaja on. Meenub veel üks linnalaager (tsirkuseteemaline), kus õpetaja tegi n-ö kaabutrikki ja palus õpilastel silmad kinni panna. Sel hetkel, kui laste silmad olid kinni, tõi õpetaja tantsusaali küüliku, misjärel lasi lastel kenasti silmad avada. Nii nad tegidki, vaatasid siis loomakest ja üks hetk lausus üks nelja-aastane neiu: „Nii armas mänguasi, aga kuidas ta sedasi liikuda saab?” Kui ta siis aru sai, et tegu ei olegi patareidel töötava jänesega, vaid hoopis pärisloomaga, oli tema üllatus suur ja teistel muidugi nalja nabani. Ilmselt ta ei uskunud, et tantsusaali võib ühtäkki päris loomake ilmuda.