Riffahvenad

2011. aasta jaanuaris uhuti Uus-Meremaal Coromandeli poolsaare randadesse sadu surnud riffahvenaid. Merel olnud kalurid kirjeldasid juhtunut kui surnud kalade vaipkattega kaetud vett. Eriti kummaliseks muudab selle näite fakt, et kõigil kaladel puudusid silmad. Kuigi Looduskaitseameti esindaja sõnul olid kalad nälginud, ütles üks tunnistaja: "See on täiesti vale. See oli midagi tahtlikku". Ehkki enamik inimesi ei järeldaks sellest tingimata kalade genotsiidi, pole tõde siiani selgunud.

Humboldti kalmaarid

2005. aasta jaanuaris heitsid tuhandeid Humboldti kalmaarid end Kalifornia rannikule. Nende kalmaaride kohta on väga vähe andmeid, kuna nad elavad rohkem kui 700 m sügavusel ja seetõttu on teadlastel raskem nende massilise enesetapu põhjuseid kindlaks teha. Üheks teooriaks on mürgistus, kuigi vee saastumise puhul oleks see pidanud mõju avaldama ka teistele peale kalmaaride. Ja kui põhjustajaks oli midagi, mida nad sõid, siis tundub ebatõenäolisena, et see mõjutas nii paljusid. Sarnane sündmus toimus 2002. aastal San Diegos ja ka tolle juhtumi puhul on mürgid peamisteks (ehkki kinnitamata) kahtlusalusteks.

Vaalad

Sajad grindad surid 2009. aastal Tasmaania vetes. Üle 400 suri merel ilma igasuguse selgituseta, ja peaaegu 200 viskus King Islandil kaldale koos mitmete delfiinidega. Päästjad kiirustas loomadele appi, kuid umbes 140 vaala olid nende saabumise ajaks juba surnud. Ülejäänud vaalad päästeti, samuti 7 delfiini. Paar kuud enne seda intsidenti hukkus 150 grindat, kes viskusid Tasmaania läänerannikule, sama juhtus ka hiljem 48 kašelotiga Perkinsi saare lähedal. Nende juhtumite peamiseks põhjuseks peetakse häiret vaalade kajaloodis, kuid ka see pole leidnud kinnitust.

Lambad

2005. aastal kaotasid mitmed karjused Türgis töökoha, kui nende otsitud 1500 lammast kaljult alla hüppasid. Kõik sai alguse sellest, kui üks lammas üle ääre kukkus, ja ülejäänud järgnesid talle. Esimesed 400 hukkusid 15 m kõrguselt kukkumise tõttu, ent ülejäänud 1100 jäid ellu, kuna nende kaaslaste surnukehad moodustasid mugava polstri. Juhtum avaldas kohalikule külale tohutut mõju, kuna paljud pered sõltusid elatise teenimiseks lammastest.

Lehmad

On üks asi, kui lambad koos üle kaljuääre sööstavad, eriti kuna nad kõik tegid seda samal ajal. Ent sootuks teine lugu on Šveitsi Lauterbrunneni küla lehmade ja pullidega. Kolme päeva jooksul hukkus 28 lehma ja pulli, kes hüppasid alla palju kõrgemalt kaljult kui lambad. Kõik loomad kukkusid alla samast kohast, mis oleks normaalne, kui nad oleksid seda koos teinud. Kuid tõsiasi, et see toimus kolme päeva jooksul, muudab kogu sündmuse palju salapärasemaks.

Krevetid

Alles eelmisel kuul avastasid Tšiili Coroneli linna elanikud ärgates, et nende kohalik rand on nüüd punane. Põhjuseks olid miljonid surnud krevetid. Kohalikud kalurid süüdistavad läheduses asuvat kahte söeküttel toimivat elektrijaama, mis nende sõnul põhjustab krevettide jaoks talumatu veetemperatuuri tõusu. Kuna see näide on alles nii värske, kulub kindla selgituse leidmiseks ilmselt aega (kui see üldse leitakse).

Kalad ja kajakad

Eelmisel aastal uhuti Ontarios Erie’ järve randa kümneid tuhandeid surnud kalu ja ka kajakaid. Esimeste teadete järgi puudusid järves tõendid mistahes reostuse kohta. Üks levinumaid teooriaid selgitab nii paljude kalade surma inversiooniga. See on loomulik nähtus, kus külmem ja vähem hapnikurikas vesi tõuseb pinnale ja kalad lämmatab. Ent teadlased ei leidnud selle kohta mingeid tõendeid ning samuti ei saa sellega põhjendada kajakate surma.

Kärnkonnad

2005. aastal plahvatasid Põhja-Saksamaal ja Taanis salapärastel asjaoludel tuhanded kärnkonnad. Ühel hetkel istusid nad rahulikult, aga juba järgmisel plahvasid sellise rõhu all, mis heitis nende sisikonna meetri kaugusele. Üks väljapakutud selgitus toob põhjuseks tundmatu viiruse või seene, mille tagajärjel nende kehad punduvad. Teise teooria järgi nokivad varesed kärnkonnadel maksa välja ja plahvatus on selle tagajärjeks. Ent veel hullem kui plahvatus (jah, asi läheb hullemaks) on see, et kärnkonnad ei sure kohe, vaid peavad mitu minutit piinlema.

Koerad

Miltonis asuv Overtouni sild Šotimaal on saanud kurikuulsaks koerte enesetapu sillana ja seda mõjuval põhjusel. Juba 1950ndatest aastatest alates on koerad sellelt 15 m kõrguselt sillalt surma hüpanud. Alates esimesest kirjapandud juhtumist on seda teinud vähemalt 50 koera, sealhulgas 2005. aastal 5 koera kuue kuu jooksul. Keltide mütoloogia järgi asuvat sild paigas, kus kohtuvad taevas ja maa. Mõned inimesed usuvad, et põhjuseks on just selle üleloomuliku väe olemasolu. Teiste arvates tunnevad koerad sealkandis levinud naaritsa lõhna ja sööstavad sillalt alla neid otsima. Kuid see teooria ei võta arvesse, et koerad ei ole rumalad, ja kui lõhn oleks põhjuseks, toimuksid sarnased juhtumid üle kogu maailma.

Linnud

Linnud on viimastel aastatel kogu maailmas surnuks kukkunud, ja see on palju hullem kui leida oma kanaarilind puurist elutuna. Kentuckys avastati ühe naise maavaldusest sadu surnud kuldnokki ja punarindu. Tšiilis suri kahe kuu jooksul tuhandeid flamingosid, 1200 pingviinid ja 60 pelikani. Massilised lindude surmajuhtumid leiavad viimastel aastatel aset murettekitava sagedusega, kuid üks koht torkab eriti silma: Jatinga Indias. Igal aastal kukutavad linnud end selles väikeses külas vastu maad. Seda juhtumit ümbritseb palju saladusi: miks nad üldse seda teevad? Miks see mõjutab erinevaid linde? Miks teevad linnud seda üksnes väikese teelõigu kohal? Miks see juhtub ainult septembris? Ja miks teevad linnud seda pärast päikeseloojangut, kui nad tavaliselt on aktiivsed vaid päevaajal? Paljud inimesed külastavad igal aastal seda paika, et ise tollele nähtusele tunnistajaks olla.

Allikas: listverse.com