Lehmad

On üks asi, kui lambad koos üle kaljuääre sööstavad, eriti kuna nad kõik tegid seda samal ajal. Ent sootuks teine lugu on Šveitsi Lauterbrunneni küla lehmade ja pullidega. Kolme päeva jooksul hukkus 28 lehma ja pulli, kes hüppasid alla palju kõrgemalt kaljult kui lambad. Kõik loomad kukkusid alla samast kohast, mis oleks normaalne, kui nad oleksid seda koos teinud. Kuid tõsiasi, et see toimus kolme päeva jooksul, muudab kogu sündmuse palju salapärasemaks.
Krevetid

Alles eelmisel kuul avastasid Tšiili Coroneli linna elanikud ärgates, et nende kohalik rand on nüüd punane. Põhjuseks olid miljonid surnud krevetid. Kohalikud kalurid süüdistavad läheduses asuvat kahte söeküttel toimivat elektrijaama, mis nende sõnul põhjustab krevettide jaoks talumatu veetemperatuuri tõusu. Kuna see näide on alles nii värske, kulub kindla selgituse leidmiseks ilmselt aega (kui see üldse leitakse).
Kalad ja kajakad

Eelmisel aastal uhuti Ontarios Erie’ järve randa kümneid tuhandeid surnud kalu ja ka kajakaid. Esimeste teadete järgi puudusid järves tõendid mistahes reostuse kohta. Üks levinumaid teooriaid selgitab nii paljude kalade surma inversiooniga. See on loomulik nähtus, kus külmem ja vähem hapnikurikas vesi tõuseb pinnale ja kalad lämmatab. Ent teadlased ei leidnud selle kohta mingeid tõendeid ning samuti ei saa sellega põhjendada kajakate surma.
Kärnkonnad

2005. aastal plahvatasid Põhja-Saksamaal ja Taanis salapärastel asjaoludel tuhanded kärnkonnad. Ühel hetkel istusid nad rahulikult, aga juba järgmisel plahvasid sellise rõhu all, mis heitis nende sisikonna meetri kaugusele. Üks väljapakutud selgitus toob põhjuseks tundmatu viiruse või seene, mille tagajärjel nende kehad punduvad. Teise teooria järgi nokivad varesed kärnkonnadel maksa välja ja plahvatus on selle tagajärjeks. Ent veel hullem kui plahvatus (jah, asi läheb hullemaks) on see, et kärnkonnad ei sure kohe, vaid peavad mitu minutit piinlema.