1. Sead poevad üksteisele kaissu ja eelistavad magada ninapidi koos. Nad näevad und samamoodi nagu inimesed. Oma loomulikus keskkonnas veedavad nad tunde mängides, päikest võttes ja ümbrust uurides. Inimesed, kes peavad farmiloomade varjupaiku, märgivad tihti, et sarnaselt meile naudivad seadki muusika kuulamist, jalgpallipalliga mängimist ning masseerimist.

2. Sead suhtlevad üksteisega pidevalt; kindlaks on tehtud üle 20 erineva häälitsuse, mida nad erinevates situatsioonides kasutavad, alates kaaslase meelitamisest kuni hüüdeni „ma olen näljane!“.

3. Vastsündinud põrsad õpivad ema hääle suunas jooksma ja oskavad oma nimele reageerida. Emised laulavad imetamise ajal oma poegadele.

4. Cambridge’i Ülikooli Veterinaaria osakonna professor Donald Broom on öelnud: „Sigadel on küllaltki arenenud kognitiivsed võimed. Isegi paremad kui koertel ning kindlasti paremad kui 3-aastastel lastel.“

5. Sigadel paistab olevat hea orienteerumistaju ning nad on kodutee üles leidnud isegi pikkade vahemaade tagant. Täiskasvanud sead suudavad joosta kiirusel kuni 18 km tunnis.

6. Pennsylvania Osariigi Ülikooli professor Stanley Curtis avastas, et sead oskavad mängida kangiga kontrollitavaid videomänge ning on „võimelised mõistma abstraktseid representatsioone“. Dr Curtis usub, et „kui rääkida sigade mõtlemis- ja tähelepanuvõimest, siis toimub nende peades palju rohkem, kui me iial arvanud oleks.“

7. Sead ei söö „nagu sead“ ega „sigatse“. Nad eelistavad süüa rahulikult ja oma toitu nautida.

8. Suzanne Held, kes uurib farmiloomade kognitiivseid võimeid Bristoli Ülikooli Käitumisbioloogia Keskuse juures ütleb, et sead „suudavad väga hästi meenutada, kust toitu leida, sest nende loomulikus keskkonnas on toit maalapikeste peale laiali hajutatud ning seetõttu on kasulik käia tuttavatest kohtades süüa otsimas.“

9. Sead on puhtad loomad. Kui neile anda piisavalt ruumi, siis vaatavad nad hoolikalt, et ei ajaks oma magamisaset või söögikohta mudaseks. Sead ei „higista nagu sead“, nad ei ole tegelikult võimelised higistama. Neile meeldib vees või mudas enda mahajahutamiseks supelda ning tegelikult eelistavad nad mudale vett. Üks naine ehitas oma sigadele dušši, mida nad õppisid ise avama ja sulgema.

10. Raamatus „The Whole Hog“ kirjutab bioloog ja Johannesburgi loomaaia direktor Lyall Watson: „ma ei tea ühtegi teist looma, kes oleks niivõrd järjekindlalt uudishimulik, niivõrd avatud uutele kogemustele, niivõrd suure entusiasmiga valmis maailmale vastu astuma. Ma olen avastanud, et sead on parandamatud optimistid ning naudivad lihtsalt elamist kui sellist.“

MTÜ Loomus veab Eestis üleeuroopalist kampaaniat nimega “End Pig Pain”, mis kutsub maaeluministreid tagama EL-i sigade direktiivi korrektne jõustumine ja täitmine. Kodanikud kutsuvad ministreid üles valmistama ette riiklikke strateegiaid põrsaste kirurgilise kastreerimise lõpetamiseks, et kehtestada EL-i ülene keeld aastaks 2024. Kampaania kestab vähemalt ühe aasta, eesmärgiga koguda 1 miljon allkirja, et need seejärel otsustajatele. üle anda Petitsioonile saab alla kirjutada SIIN.