Šokeerivad teadmised rahvusvaheliseks munapäevaks: üleliigsed isased tibud ja nokkade lõikamine

 (9)
Elusad tibud prügikastides
Elusad tibud prügikastidesFoto: Andres Putting

Täna tähistatakse ülemaailmset munapäeva, kuid kahjuks on kanad põllumajanduses ilmselt ühed enim vääriti koheldud loomi. Tihtipeale näeme munatööstuse reklaame, kus kanad on õnnelikud ja puurivabad, kuid tegelikult pole kanade elu lust ja lillepidu. Lisaks puuridele on munatööstuses mitmeid palju tõsisemaid probleeme.

Panime kirja neli fakti kanade intensiivpidamisest munatööstuses, millest tihtipeale ei räägita, ent mida igaüks meist teadma peaks.

1.Munade tootmiseks kasvatatavad kanad on aretatud munema kordades rohkem mune, kui nad seda loomulikul teel teeksid.

Inimesed võtavad tihtipeale mune justkui jääki või midagi üleliigset, ent tegelikult kana (nagu ka kõik teised linnud) muneb järglaste saamiseks. See tähendab, et tegemist on munarakuga, millest peaks välja kasvama tibu. Loomupäraselt muneksid kanad umbes kümmekond muna aastas, ent aastatega on suurema müügikasumi saamise nimel kanad aretatud munema sadu mune aastas.

2. Pidev munemine on kanade jaoks väga kurnav

Pidev intensiivne munemine on kana kehale ääretult kurnav. Pärast paari aastat, kui kana ei suuda enam nii palju muneda, ei ole temast enam tööstusele kasu ning tema liha läheb enamasti toiduks lemmikloomadele, sest tema habras ja kõhetu keha enam inimesele toiduks ei kõlba.

3. Isased tibud on munatööstuses jääk

Seotud lood:

Ükskõik, kuidas munatööstuses kanu pidada, on fakt, et isased tibud on tööstuse jaoks üleliigsed ja kasutud ning kuuluvad hävitamisele. Lugematu arv kuketibusid hävitatakse juba oma esimesel elupäeval, enamasti nad kas jahvatatakse või lämmatatakse gaasi abil.

4. Tibudel lõigatakse sageli osaliselt nokad ära, et vältida üksteise vigastamist

Eestis on sulgede nokkimise ja kannibalismi vältimiseks tibude nokka lubatud lõigata alla 10 päeva vanustel kanadel.

Kas puurivabadus on lahendus? Puurivabade kanade munade tootmist reklaamitakse tihtipeale kui loomasõbralikku valikut, ent eeskätt räägime vaid teistsugusest vabaduse piiramise viisist, ent kõik ülaltoodud praktikad on kasutusel ka vabapidamisega kanalates. Puuridest rääkimine vaid varjutab tegelikke probleeme ning petab tarbijat. Olenemata puuri suurusest või selle olemasolust on tegemist äärmiselt julma tööstusega.

Munatööstuse julmad telgitagused on leidnud kajastamist ka Eesti meedias. Näiteks jagas Loomus augustis Rootsi loomaõiguste organisatsiooni Djurrättsalliansen filmitud õõvastavat videot, kuidas Rootsi suurima munatooja CA Cedergreni tööline tõstab kana ukseavasse ja lööb ukse kogu jõuga kinni. Lisaks pekstakse videos kanu keppidega ning visatakse elusad linnud prügikonteinerisse.

Tegelikult on kanad palju enamat kui munamasinad - nad on põnevad, sotsiaalsed ja intelligentsed loomad. Uuringud on näidanud, et kanade kognitiivsed võimed on võrreldavad kasside ja koerte omadega, nad mõistavad põhjus-tagajärg seoseid ja aduvad, et objektid eksisteerivad ka siis, kui need on silme alt peidetud. Kanad moodustavad keerukaid sotsiaalseid hierarhiad, annavad oma järglastele põlvkonniti edasi teadmisi ning neil on kümneid erinevaid häälitsusi, mille abil üksteisega suhelda. Nagu kassid löövad ka kanad isegi nurru.

Loomade eestkoste organisatsioon Loomus kutsub munapäeva raames mõtlema, kust munad pärinevad.