Sulelised lemmikud: neid nõuandeid järgides võimaldad viirpapagoidele pika elu
Viirpapagoid elavad looduses Austraalia mandriosas väiksemate parvedena ning nende tavapärane värvus on roheline, nägu kollane ja sabasuled tumesinised. Kuna viirpapagoid on ühed armastatuimad puurilinnud, on inimesed neist aretanud tuhandeid värvikombinatsioone lumivalgetest siniste, kollaste ja tumelillani.
Viirpapagoide eluiga võib puuritingimustes olla 10–15 aastat, kuid teadaolevalt vanim lind on elanud isegi 29aastaseks. Pikema eluea puuris tagab kvaliteetne sööt, värske vesi, stressivaba elu ja võimalus lennata ka puurist välja. Lendamine hoiab linnu südame ja lihased toonuses, annab tegevust, pakub suuremat suhtlusvõimalust omanikuga ning maandab stressi.
Hoolitsemine
Ühe viirpapagoi pidamisel peaks puuri minimaalsed mõõtmed olema 45 x 70 cm ja kõrgus vähemalt 60 cm. Kuna viirpapagoid on parvelinnud, soovitatakse neid pidada mitmekesi. Sel juhul peaks iga lisanduva linnu kohta puuri pindala suurenema 0,04 m2 võrra.
Puuris peaks olema vähemalt kolm eri jämedusega lehtpuust õrt, millel linnud istuda saaks, ning mõned mänguasjad, mida on soovitatav aeg-ajalt vahetada, et pakkuda linnule vaheldust. Lehtpuuokste lisamine hoiab linnul korras nii noka kui ka jalad. Oksi võib lisada istumise või ka lihtsalt nokkimise eesmärgil. Parim oleks õunapuu oks, okaspuu ei sobi üldse.
Puuri seinad ei tohiks olla püstistest varbadest, sest see ei paku linnu jalale piisavalt tuge. Kindlasti ei tohiks linde pidada ümmarguses puuris. Puuri põhja tuleb puhastada vajadusel, tavaliselt umbes kord nädalas. Põhja pannakse spetsiaalset puuripõhjaliiva, liivapaberit, valge paberi või lehtpuu graanuleid.
Puuri paigutamisel ruumi peab arvestama, et linnud ei satuks tõmbetuule kätte. Elukohana tuleb vältida ka kööki sealsete toidulõhnade tõttu. Puuri üks sein peab asetsema vastu seina, et pakkuda linnule turvatunnet. Kõrgus maast ei ole tähtis, ent kui peres on kass, tuleks vaadata, et loom ei pääseks puuri peale ega saaks puuri maha ajada. Kindlasti ei tohiks linnuga ühes ruumis suitsetada ning kasutada muid teravalõhnalisi aineid, nagu juukselakk ja deodorant.
Puuris saab edukalt koos pidada mitut isalindu, kuid kahte emast samasse puuri panna ei soovitata, sest nemad on agressiivsed ja kaklused on garanteeritud. Emased viirpapagoid valivad kaaslase ja pesakoha ning kaklevad oma paarilise eest.
Mida viirpapagoi sööb?
Toiduks sobib viirpapagoidele spetsiaalne viirpapagoide toidusegu erinevatest seemnetest; värsked, puhtas kohas kasvanud lehed (võilill, vesihein, ristik); puu -ja köögiviljad; lehtsalat. Lindudele ei tohi anda tsitruselisi, ettevaatust ka kapsa ja õuntega, sest need võivad põhjustada kõhugaase.
Söötma peab linde kord päevas, umbes kaks teelusikatäit teri linnu kohta. Sulgede vahetuse ajal võib joogiveele lisada spetsiaalseid vitamiine, sest sulgimine kulutab palju energiat ja lind vajab sulgede moodustamiseks lisaaineid.
Kindlasti peab papagoidele olema kättesaadav puhas joogivesi, mida tuleb vahetada iga päev või üle päeva. Iga päev peaks andma vitamiinilisandiga vett ning kaltsiumi saamiseks seepialuu ja muude mineraalide allikana mineraalkivi.
Kuna lindudel ei ole hambaid, on seedimiseks ääretult vajalik lemmikloomapoodides müüdav puguliiv. Vajadusel papagoi sööb seda ja korjab spetsiaalsesse lihasmakku, kus liiva abil seemneid peenestab.
Paljunemine
Viirpapagoisid ei soovitata paljundada enne aastaseks ja pärast viieaastaseks saamist. Looduses võib neil olla aastas isegi kuni kolm pesakonda. Kodustes tingimustes nii palju järglasi ei soovitata lasta saada, sest pesitsemine on lindude jaoks väga kurnav. Iga lemmiku omanik soovib ju, et lind rõõmustaks teda pikki aastaid.
Viirpapagoi võib, kuid ei pea saama järglasi – linnu seisukohalt selleks vajadust ei ole. Kui on siiski näha, et linnud soovivad pesitseda, tuleb neile osta lemmikloomapoest linnu suurusele vastav pesakast. Keskmiselt munetakse 5–6 muna, kuid pesas võib olla ka kümme muna.
Emalind asub hauduma juba pärast teise muna munemist ning see võtab aega 18–23 päeva. Tibud kaaluvad koorudes vaid 2 g ning on paljad ja pimedad. Esimesed päevad toidab emalind poegi spetsiaalse nn pugupiimaga. Isalind hakkab poegi toitma alles nädala möödudes. Pesitsemise ajal tuleb lindudele antavat toidukogust suurendada, lisaks anda keedetud muna hakitult või munapulbrit.
Pojad saavad lennuvõimeliseks ning lahkuvad pesakastist umbes kuu vanustena. 40–45 päeva möödumisel, kui linnupojad on vähemalt kolm päeva ise söönud, võib nad vanematest eraldada.
Viirpapagoi laul on meloodiline sidin ja seotud oma territooriumi märgistamisega. Mõni isend on väga vaikne, mõni jälle väga lärmakas. Kui linde on rohkem kui kolm, võivad nad olla tõesti lärmakad. Kui kõik korraga laulma peaksid hakkama, võib see inimese taluvuspiire isegi ületada. Kui majapidamises on linnud, tähendab see palju tolmu, lisaks võib avalduda allergia. Astma või mõne muu allergia alla kannatajad peaksid tõsiselt kaaluma, kas linde tasub võtta või mitte.
Allikas: www.loomakaitse.eu
