Meile põhjamaalastele võib tunduda, et elevant on elevant, kuid maailmas on siiski kaks suuremat liiki. Aafrika ja india elevant on üsna sarnased, kuid aafrika elevandil on suuremad kõrvad, mis on kusjuures kodumandri kujuga, ning võhad, mis on nii emastel kui ka isastel loomadel.

Looduses elavad elevandid karjas, kus on 10–15 looma, kuid kari koosneb ainult emastest, poegadest ja noortest loomadest, isasloomi lastakse karja ligi ainult emasega paarituma. Isased pojad aetakse karjast ära suguküpseks saades ehk umbes 15–20-aastasena. „Kui mõni isane muutub juba varem liiga bossiks, siis pekstakse ta juba varem minema,“ selgitas talitaja Erko. Seejärel elavad isasloomad üksi või väikeses karjas kolme-neljakesi.

Küsimuse peale, kui kaua elevandid elavad andis Erko alguses lihtsa vastuse: „Nii kaua, kui hambad suus on.“ Elevandid vahetavad nimelt kuus korda elu jooksul hambaid, kui viimased hambad suust tulevad, ei saa nad enam eriti süüa. Tervel ja tugeval elevandil peaksid viimased hambad siiski alles kuuekümnendate eluaastate lõpus välja tulema.

Elevandi varbaküüs, kõrval suuruse võrdluseks naiste kinnas.

Loomaaias möödub elu peamiselt siseruumides

Loomaaiaelu murekohana tõid talitajad välja, et välitingimused on elevantidel head, kuid kuna me elame üsna kaugel põhjas ja loomad peavad seega suure osa ajast veetma siseruumides, siis võiksid need tunduvalt suuremad olla. Sooja ilmaga veedavad elevandid muidugi palju aega õues ja kuni ilm vähegi kannatab, saadetakse loomad kasvõi kümneks minutiks päevas ikkagi õue. Kui külmakraadid langevad juba aga 15 madalamale, ei hakka talitajad neid enam õue minekuga kiusama. „Peale Draay ei olegi kellelgi midagi selle vastu, et väljas jalutamas käia, teda tuleb aga talvel alati suure toidukogusega meelitada. Draay teab, et ta on Aafrikast pärit ega pea külmaga õues käima,“ kommenteerib Erko.

Ka ööseks magama viiakse elevandid enamasti sisse, mõnel soojal suveööl saavad nad ainult välja jääda. Vaadates nende suurust, tekib küsimus, kuidas elevandid magavad – kas nad veedavad tõesti terve elu jalgadel. „See sõltub elevandi vanusest. Vanad loomad ei julge enam päris külili visata, vaid eelistavad end lihtsalt kuskile toetada, sest ärgates ei pruugi nad enam püsti saada,“ vastab talitaja Erko.

Elevantidele meeldib ka liivahunnikus külitada, kui koera ja kassi moodi kõhuli nad päris ei maga. Kindlat unerežiimi nagu inimesel neil ka ei ole – nad magavad küll pigem pimedal ajal, kuid kolme-nelja tunni kaupa. Looduses jääb üks elevant tihti igaks juhuks ka valvesse kuni teised magavad. „Oleme tähele pannud, et mõnikord meeldib neile ka päeval niisama tukkuda. Selleks võtavad nad suure traktorirehvi endale eesjalgade taha kõhu alla toeks ning lasevad pea ja londi norgu.“

Sooja teed ja kaerakörti

Elevant on taimtoiduline ning vajab umbes 150 kilo toitu ja 190 liitrit vett päevas. Lemmiktoitu ei osanud talitajad Carli, Draay ja Fieni puhul välja tuua: „Neile meeldib enam-vähem kõik, mis me neile anname. Toidukoguse puhul on muidugi arvestatud sellega, et nad liiguvad vähe.“ Elevantidele antakse kaks korda nädalas ka aurutatud kaera, sest see on nende seedimisele väga vajalik. Teraviljaga ei tohi aga liialdada, sest see lisab kergesti kehakaalu.

Elevandid joovad peale vee ka morssi ja taimeteed. Küsimuse peale, kas elevandid joovad teed soojalt, vastab talitaja Erko: „Carl suudab juues taluda tunduvalt suuremaid temperatuure kui inimene. Mõnikord ei ole ma saanud oma kätt viit sekunditki tees hoida, aga Carlile ei ole see kuumus häirinud – tema on ikka kohe londitäie ära tõmmanud ämbrist.“

Haiguste osas on meie elevandid õnneks pigem terved, sest ravimeid on tulnud neile väga harva anda. Seda õnneks, sest ravimeid neile võtta ei meeldi. Kord olla Carl isegi veeämbri, kuhu sisse oli rohi segatud, lihtsalt rahumeeli ümber kallanud ja tühja ämbrit viisakalt ka talitajale näidanud. Välisparasiitide eemale peletamiseks loobivad elevandid end liiva või turbaga, mõnikord ka oma sõnnikuga. Suviti on elevantide aedikus saviaugud, et nad saaksid end saviga määrida.

Elukeskkonna rikastamiseks viiakse loomade aedikusse suuri traktorirehve ja meisterdatakse rippuvaid mänguasju, nendega mängitakse palli ning peidetakse toitu, et loomad õpiksid ka veidi vaeva nägema ja mõttetööd tegema.