Närilisi testiti rea katsete käigus ning tulemused avaldati ajakirjas Animal Cognition. Esimeses katsete rühmas õpetati rotid läbi liiva kaevuma ja teatud kindlaid lõhnu – kohvi, tüümiani, paprika või kaneeli – nuusutama. Seejärel seostati iga lõhn mingi konkreetse toiduga, millega rotte premeeriti. Kui nad tuvastasid vale taldriku, jäid nad preemiast ilma.

Samas, kui närilised näitasid otsustamisel välja ebakindlust või unustasid, milline oli esialgu neile nuusutada antud lõhn, said nad valida viienda taldriku, millel polnud mingit lõhna. Selle eest said nad preemiaks veerandi tavalisest maiuseportsust. Seega oli rotile kasulikum lõhn õigesti ära tuvastada, sest preemiaks oli suurem portsjon toitu. Unustades, milline lõhn liiva alla maetud oli ja valides seepeale lõhnatu variandi, oli see neile kasulikum, kui päris tühjade kätega jäämine.

Statistilised andmed näitavad, et kui rottidele pakuti lõhnatut toitu, vähenesid vale lõhnaga toidu valimise juhud. Teadlased arvavad, et rotid saavad aru, et kui nad on tõesti lõhna unustanud, otsustavad nad lõhnatu valiku kasuks, sest siis saavad preemiaks vähemalt väikesegi maiuse.

Seejärel muutsid teadlased ajavahemikku, mis eraldas esmakordselt nuusutada antud lõhna ja valiku tegemist. Selgus, et mida pikem see ajavahemik nuusutamise ja söömise vahel oli, seda sagedamini otsustasid rotid lõhnatu valiku kasuks. Tundub, et pikema ajavahemiku jooksul unustasid närilised esialgu nuusutada antud lõhna.

Ning veelgi enam – kui rottidel lubati esialgu antud lõhna ka teistkordselt nuusutada, tugevdas see nende mälu ning nad said õigele lõhnale paremini pihta isegi siis, kui valida oli ka lõhnatu võimalus.

Varasemad uuringud olid selle osas, kas rottidel on metamälu, kahtleval seisukohal. Viimased teadustööd aga näivad kinnitavat väidet, et neil siiski on metamälu. See avastus võimaldab paremini ja lihtsamal moel uurida ka inimese metamälu, sest katsetes saab kasutada rotte.

Allikas: iflscience.com