Kunsttaimedega on mõistagi kõige hõlpsam toime tulla, kuid päristaimed on siiski ilusamad. Kuna aga akvaariumis kasvavad päristaimed on pärit troopikast nagu akvaariumikaladki, siis tuleb arvestada, et nad vajavad iga päev 10–12 tundi valgust ning 24–28 kraadi soojust.

Lihtsamad liigid

Esimesteks taimedeks tuleks võtta sellised, mida on hõlbus kasvatada. Väga hästi sobivad mitmesugused Cryptocoryne’de liigid. Üks niisugune tumeroheline madalakasvuline puhmas võib olla tõeliselt kaunis.

Algaja akvaariumisse sobib hästi veel Anubias – väga kohanemisvõimeline, kuid suhteliselt aeglase kasvuga taim Aafrika troopika-aladelt. See taim võib kinnituda ka kivi või juurika peale.
Kõrgemaks puhmaks võib valida helerohelise Echinodorus amazonicus’e, kivi või puujuure külge kinnitatava Microsorum pteropus’e või ka lausa klassikaliseks akvaariumitaimeks kujunenud Vallisneria.

Üle viie taimeliigi ei maksagi sajaliitrisesse akvaariumisse paigutada. Ülalmainitud taimed on kasulikud veel ka selle poolest, et sobivad n.ö teerajajaks akvaariumisse, kuhu hiljem nõudlikumaid taimi pannakse – nad aitavad vett nõudlikumate taimede tarvis, kes uut akvaariumi ei talu, ette valmistada. Hea starditaim on ka Elodea või Egeria densa.

Tihnikusse pakku

Terved ja normaalselt arenevad taimed aitavad väikest akvaariumimaailma stabiilsemaks muuta. Nad toodavad hapnikku ja neelavad nitraate ning mitmeid muidki kaladele kahjulikke aineid.

Paljude kalade jaoks on veetaimetihnik asendamatu peidupaik, kuhu ahnete või muidu riiakate kaaslaste eest pakku minna. Gupimaimudest näiteks ei jääks ellu ilmselt ükski, kui nad oma iginäljaste vanemate eest kusagile varjuda ei saaks.

Mõned kalad vajavad veetaimepuhmaid kudemispaigaks.

Kui aga plaanite kuldkalu kasvatada, siis ei maksa akvaariumisse väga kalleid ega aeglasekasvulisi taimi osta – probleem on selles, et kuldkalad kipuvad neid vähehaaval salati asemel nahka pistma, kuna vajavad tervise tugevdamiseks taimset toitu.

Taimed mäeveerul

Mõnikord võib algaja hädas olla sellega, et taimed kipuvad akvaariumi puhastamise ajal põhjast lahti tulema. Tõenäoliselt on niisuguse probleemi põhjuseks liiga õhuke põhjakillustiku kiht – taimed vajavad umbes nelja-viiesentimeetrist põhjakihti.

Samas ei pea killustikku kõikjal nii paksult olema – taime alla võib kuhjata ka väikese künka. Otstarbekas ongi panna akvaariumi eesäärde õhem, tahapoole aga järjest paksenev põhjakillustiku kiht, sest sel juhul koguneb ka sodi, mida puhastuspäeval välja sifoonima peab, peamiselt ette äärde ning seda on kergem kõrvaldada.

Veetaime juurte juurest peab akvaariumi puhastades sifoonima veidi ettevaatlikumalt kui mujalt. Kui mujal tuleb sifoon suruda kuni klaaspõhjani välja, siis juure lähedal nii sügavale vajutada ei maksa.
Järgmises Lemmiku numbris vaatleme, millised akvaariumikalad algajale akvaristile kõige paremini sobivad.