"Toida hunti, kuidas tahad..." teadlased tegid kindlaks, et hunt ei allu inimesele koeraga sarnaselt

 (61)
"Toida hunti, kuidas tahad..." teadlased tegid kindlaks, et hunt ei allu inimesele koeraga sarnaselt
HuntWolf Conservation Center/Facebook

Ungari teadlased uurisid koera- ja hundikutsikaid ning selgitasid välja, et vaatamata võrdsele sotsialiseerimisele on hunti raskem inimesele allutada.

On tõenäoline, et kodustamise käigus aretati valikuliselt koeri, keda oli lihtsam kontrollida ja kes olid sõnakuulelikumad. Et kindlaks teha, kas see hüpotees vastab tõele, uurisid Ungari Eötvös Loránd Ülikooli teadlased, kas võrdsetel tingimustel sotsialiseeritud ja inimeste poolt üles kasvatatud hundi- ja koerakutsikate kuulekuses on märkimisväärseid erinevusi.

Selleks kasvatasid ungari teadlased lutipudeliga üles 16 hunti ja 11 koera ning testisid nende käitumist vanuses 3-24 elunädalat. Testitavaid käitumisi oli viis: palli tagasitoomine, kutse peale inimese juurde tulemine, märguande peale istumine, kammimine ning suukorviga jalutamine.

Selgus, et vaatamata intensiivsele sotsialiseerimisele, olid hundid oluliselt vähem kontrollitavad kui koerad, seda eriti ressurssidele ligipääsetavuse kontekstis. Näiteks 9 nädala vanuselt tõid koerad palju sagedamini palli inimesele tagasi kui hundid. Hundikutsikad enamasti püüdsid palli kinni ja läksid sellega siis oma teed. Seejuures käitusid 4 hundikutsikat agressiivselt, kui eksperimenteerija püüdis nende palli ära võtta.

Koerad osutusid ka huntidest märkimisväärselt altimaks inimeste algatatud tegevustest osa võtma.Kammimise ajal proovisid 12 nädala vanused hundid inimest palju rohkem hammustada kui sama vanad koerad. See erinevus aga kadus, kui koerad said 16 nädala vanuseks ja jõudsid hammustamiskatsetega huntidele järele. Siin võib põhjuseks olla tõsiasi, et hundikutsikad arenevad koerakutsikatest kiiremini.

Seotud lood:

Kutse peale kohale tulemise, suukorviga jalutamise ning maiuse eest istumise osas olid koerte ja huntide tulemused üsna võrdsed. Ainult vanemas eas (16-24 nädala vanuses) oli hunte raskem juurde kutsuda, kui nad parajasti liigikaaslaste seltskonda nautisid. Seda ei saa neile ka pahaks panna - huntidel pole ju ometi selja taga kümneid tuhandeid aastaid kodustamist, mis paneks neid niisugusel määral inimesele orienteeruma, nagu koerad seda teevad.

Kokkuvõttes tehti ajakirjas „Scientific Reports" avaldatud teadustöös kindlaks, et hunte on oluliselt keerulisem kontrollida kui koeri, eriti situatsioonides, mis puudutavad ressursse (sh mänguasjad ja toit). Koerad järgnevad inimesepoolsele juhendamisele märksa kergemini.

Ka võrdluseks testitud bioloogilise ema poolt kasvatatud koerakutsikate tulemused kinnitasid reeglit - soodumus kuulekusele on koertel kaasasündinud. Kuulekus/kontrollitavus on tõepoolest väga oluline faktor „inimese parima sõbra" kujunemisel.

Vaatamata sellele, et neid saab maiuse peale istuma õpetada, ei sobi hundid metsikute tippkiskjatena mitte mingil juhul lemmikloomaks. Inimestega sotsialiseerimine on oluline aga loomaaiahuntidele, kelle puhul sotsialiseerimine vähendab oluliselt stressi ning suurendab rikastamisvõimalusi ja looma heaolu.Refereeritud artikkel koos illustreeriva videoga on leitav siit: https://phys.org/news/2020-09-young-hand-raised-wolves-dogs.html?fbclid=IwAR3PanFugr7FEP7Os5CbCsLwsHK5ikA69KGcAtJQNfvgmTcFmUJxCmOlpFM

Allikas: Hunt- Eesti rahvusloom