7. Benneti känguru

Selle kevade esimene kängurupoeg sündis aprillikuus. Korraga võib emasloomal sündida 1-2 poega. Känguru lapsepõlv on äärmiselt mugav. Kogu imetamisperioodi, kuni 9 kuud veedavad nad soojas ja turvalises ema kukrus.

Nii uskumatu kui see ka poleks on känguru on tiinuse kestus võrdne hamstri omaga. Sündides kaalub känguru 20–30 grammi, on karvutu ja suletud silmadega. Jäsemed on vaevu välja arenenud. Kui vastsündinu on väljunud sünnitusteedest, hakkab emakänguru lakkuma kõhukarva. Niiviisi rajab ta pisikesele tee kukrusse. Kukrus asub vastsündinu koheselt piima imema. 270 päevaga kasvab vastsündinust tugev ja elujõuline loom. Terve kukkurlooma arengutsükkel toimub kukrus, mitte emaüsas. Eluiga on neil 15–18 aastat.

6. Ameerika piison

20. aprillil sündis loomaaias armas vasikasilmadega piisonipoiss, kes vastsündinuna on koduveise vasikale väga sarnane. Piisoni loote areng on inimese omaga võrdne – 9 kuud. Esimesed kuus elukuud naudib piisonivasikas emapiima ning vaid aastasena on ta saanud juba iseseisvaks karjaliikmeks.

Ameerika piisonit võib nimetada preeria aednikuks või lausa põllumeheks. Ilma nende loomadeta kasvaks preeria täiesti umbe. Herbivooridena on nende põhitoiduks lagedatel aladel laiuvad rohttaimed.

5. Valgetups-marmosetid

Tänavused valgetups-marmoseti pojad sündisid kingitusena Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril. Need küünisahvlaste sugukonda kuuluvad loomad on äärmiselt rahumeelsed ja uudishimulikud loomad.

Esimese elunädala veedavad vastsündinud oma isa kukil. Paarinädalasena hakkavad nad juba iseseisvalt ümbrust avastama ning kolmekuused pojad võõrutatakse rinnapiimast ja nad söövad juba kõike. Uhked valged karvad kõrvade ümber hakkavad kasvama, kui poeg on üle poole aasta vana. 15-kuuselt saab marmosett täiskasvanuks ning saavutab suguküpsuse.

Valgetups-marmosetid elavad looduses kuni 14-liikmelistes peregruppides, kus on välja kujunenud kindlad alluvussuhted. Peregrupis on enamasti vaid üks paar, kes annab järglasi. Teised grupi liikmed aitavad poegi üles kasvatada, sest ema üksi ei saaks sellega hakkama. Kahe vastsündinu kehamass kokku moodustab 20-27% ema kehamassist, mis on võrdne sellega, kui 61-kilone naine sünnitaks kaks seitsmekilost beebit. Marmosetiemal võib mõnikord olla ka lausa kolm poega. Niisiis on poegade tassimise ja valvamise ülesanne pereliikmete vahel jaotatud. Kohe peale sündi võtab pojad enda hoole alla uhke isa, hiljem aitavad poegi kantseldada ka teised täiskasvanud. Ema kogub pojad enda juurde ainult imetamise ajaks.

4. Surikaadipojad

13. detsembril sündisid loomaaias armsad surikaadipojad. Juba kuuvanusena ei püsinud nad troopikamajas oma urus ja toimetasid vanemate valvsa pilgu all ringi. Väiksed kiskjapojad harjutasid ronimist, turnimist, kaapimist, peamiselt aga maadlesid üksteisega, katsusid jõudu ja proovisid hammaste teravust.

3. Kameruni kääbuskitsed

Esimene selle hooaja Kameruni kääbuskits nägi ilmavalgust juba 2016 aasta teisel jõulupühal. “Beebibuum sai alguse veebruari esimestel päevadel. Pisikesi Kameruni kääbuskitsi saab näha laste loomaaias. Nad on väga uudishimulikud ja seltsivad. Pisikesed kitsetalled mahuvad läbi aedikute igast praost ning jooksevad kohe tulbipeenrasse või külastajate kottide kallale maiustama. Ära ei ütle nad ka näppude lutsutamisest või kleidisaba närimisest. Aga eriti meeldib neile kükitavale külastajale selga hüpata ja sealt alla liugu lasta, sest inimene on neile üks väga lahe mägi," kirjutab Tallinna loomaaed.

2. Jääkarubeebi

26. novembri öösel ja varahommikul sündisid Tallinna loomaaia 13-aastasel emajääkarul Friidal kaks poega. Kahjuks ei olnud väiksem poegadest elujõuline ja hääbus vaikselt kuuendal elupäeval, kuid teine poeg elas kriitilise perioodi vapralt üle. Vastsündinud jääkarupojad kaaluvad alla poole kilo ja esimesed elunädalad on nende ellujäämise seisukohalt väga kriitilised. Imearmas jääkarupoeg sai nimekonkurssi kaudu endale nimeks Aron. Aron peegeldab maskuliinsust ja jõudu, aga samas on lähedal esivanematele. Aron tähendab mägironijat ja mäe jõudu.

1. Ninasarvikubeebi

3. juunil sündis Tallinna loomaaia ajaloo esimene ninasarvikupoeg. Vastsündinu kogub ema Kibibi ja talitaja valvsa silma all jõudu ning ilusate ilmadega on lootust pisikest juba sel nädalal õues kohata.

Juba eelmise aasta sügisel teatas Tallinna loomaaed rõõmuga, et kuueaastane teravmokk-ninasarvik Kibibi on titeootel. 2017. aasta suveks oli oodata väikest ninasarvikut ja nii ka läks.

Väike ninasarvik Tallinna loomaaias

Marani sõnul on ninasarviku sünd väga haruldane sündmus ning kõigil on loomaias selle üle väga hea meel. "Kõikides loomaaedades on ninasarviku sünd suur rõõmupäev ja nii on see ka siin," ütles Maran Delfile. "Euroopas on meil üle neljasaja loomaaia ja kokku on sündinud seitsesada ninasarvikut," tõi Maran näite, kui haruldane on ninasarviku sünd Euroopa loomaaedades.

Allikas: Tallinna loomaaed