Tšintšiljade pidamisel tehakse saatuslikke vigu
MTÜ Väikeste Loomade Abi liige Kadi Mäekivi kinnitab, et nendeni jõuab pidevalt teateid tšintšiljade kohta, keda teadmatusest valesti hooldatakse. Järgnevalt annab ta nõu, kuidas karvast lemmikut hoida.
„Kohutavad on puuride sisustused ja toit mis neile ette pannakse,” tõdeb ta ka foorumeid jälgides ning juhib esmalt tähelepanu puuridele.
„Puurid peavad olema suured ja kõrged. Tšintšiljad tahavad hüpata. Puuris võiks olla mitteohtlikust puidust astmed, korrused, tasemed,” selgitab ta. „Need rattad, mis puuridesse topitakse - kas on ikka vaja? Eestis müüdavad rattad on liiga väikesed, neil jääb selg haigeks. Ta võib selle võrgust kolakaga omale liiga teha.”
Tema sõnul peab ratta diameeter olema vähemalt 36 sentimeetrit: mida suurem seda parem. „Kui ei ole raha, et omale üle 50-eurost ratast lubada, siis ära pane seda üldse neile puuri,” hoiatab ta. Samuti teeb talle muret plastik ja papp puuris. „Palun katke need torud fliisiga, sest kui nad plastikut või pappi närivad, siis see satub neile seedesüsteemi ja võib tekitada ummistusi!”
Ta hoiatab loomaomanikke ka rämpsuga toitmise eest. „Rämpsu all pean silmas pähkleid, seemnied, värskeid puuvilju, isegi kuivatatud puuvilju ja köögivilju,” selgitab ta. „Kuivatatud puuviljad ja köögiviljad sisaldavad nii palju suhkrut, et loomast võib saada diabeetik. Pähklid ja seemned sisaldavad jällegi liiga palju rasvu ja loomade väike organism ei suuda sellistes kogustes rasvu vastu võtta. Tulemuseks ülerasvumine, probleemid maksaga ja muu selline. Ärme gaasidest, kõhulahtisusest ja kõhukinnisusest üldse räägi.”
Viimased kolm on tema sõnul eluohtlikud. „Tšintšiljade väljaheide peab alati olema samas suuruses. Kui on erinev suurus, siis on üsna kindel, et loomal on gaasid või kõhukinnisus ja tal on valus,” ütleb ta ning lisab, et gaaside olemasolu saab ka looma oleku järgi kindlaks teha. „Kui tšintšilja oma tagumist osa või tagumisi käppasid venitab – ja tundub nagu ringutus -, siis see näitab seda, et ta püüab gaase väljutada,” kirjeldab ta. Sellisel juhul tuleks loomale anda gaasirohtu.
Loomapoes müüdavad müslid ja maiused pole tšintšiljadele tema sõnul sobivad, kuna sisaldavad samuti seemneid, kuivatatud puuvilju, viljaterasid jne. „Andke oma loomadele korralikku pellettoitu.”
Tšintšiljadele sobilike maiustuste valik on Mäekivi kinnitusel suur ja lai: hibiskus, kibuvits, kibuvitsaõied, võililleõied ja lehed, jasmiin, lavender, piparmünt, vaarikalehed. Need kõik tuleb aga enne ära kuivatada, kuna loomade seedimine ei talu värsket. Ka piima ei tohi täiskasvanud tšintšiljadele anda. „Kui tõesti tekib olukord, et emane poegib ega tooda piima, siis muidugi tuleb pojale abi pakkuda. Tittedele sobib kitsepiim, äärmisel juhul tõesti kassipojapiim,” õpetab ta.
