Tuhkrupidaja igapäevaelu: surnut teesklevad lemmikud ja puurivõrede vahele jäänud varbad
Tuhkrupidajatele jääb aeg-ajalt kõrva, et tuhkruid liigitatakse näriliste alla, aga see on täiesti vale. Paljud küsivad, et kas tuhkrud on nagu jänesed või rotid, kes sööva heina ja muud sarnast. Tegelikult kuulub kodutuhkur kärplaste sugukonda, imetajate klassi ning kiskjaliste seltsi. Tuhkur on obligatoorne lihasööja. Seda, et tuhkur kuulub kiskjaliste klassi reedavad mõningad anatoomilised näitajad, näiteks hammaste ehitus ja lühike seedeelundkond. Samuti ka see, et tuhkru seedeelundkond on võimeline toitaineid omastama peamiselt lihast.
Minu kui tuhkrupidaja silmade läbi on tuhkur väike tegelinski suure iseloomuga. Ta võib ühe minuti jooksul keerata oma toimetamiste käigus suure jama kokku, sealjuures ise nii haledalt või naljakalt hätta jäädes, et tema peale pikalt kuri olla on pea võimatu. Tegemist on agaralt toimetava loomaga, kelle aju "mõtleb" igal ärkvel oldud sekundil, mida järgmisel momendil korda saata.
Tuleb muidugi tõdeda, et looma iga tegevus ja temp ei ole omaniku silmis positiivne, eriti veel siis, kui tegemist on värskelt võetud tuhkruga ning kõiki võimalikke sigadusi, mida nad võivad korda saata, pole suudetud veel ära tabada.
Kui üldistades rääkida, siis oma iseloomult on tegemist väga toredate, sõbralike, sotsiaalsete ning õpivõimeliste loomadega. Oluline on tähele panna, et looma iseloomu aitab välja kujundada kasvukeskkond ning see, kuidas omanik temaga käitub.
Kust võib Eestis tuhkruid hankida ning kui hästi loom kodus kohaneb?
Tuhkrute müügikuulutusi võib leida kõikjalt internetist, kuid minu soovitus on hankida loomake aretajalt, kellel on juba pikk kogemus tuhkrute pidamisega. Nende töö terve pesakonna sünniks on pikk ning kestab ka peale kutsikate sündi. Aretaja on teinud kindlaks paaritatavate loomade sugupuu ning välistanud võimalikud haigused, samuti külastab ta korraliselt veterinaari enne ja pärast paaritamist.
Enne uude koju andmist viiakse kutsikad veterinaari juurde, et uued ilmakodanikud saaksid vajalikud vaktsiinid, kiibid ning euronõuetele vastavad lemmiklooma passid. Samuti annab aretaja vajadusel nõu uuele tuhkruomanikule ka pärast kutsika koju viimist.
Täpsemat infot aretajate, tuhkrute ning muu loomadega seonduvate ja vajalike toimingute kohta leiab Eesti Tuhkrute Liidu kodulehelt. Nii nagu koerakutsikal, võtab ka tuhkrukutsikal uue koduga kohanemine aega. Jälgides kutsikat, jagades talle palju tähelepanu ning jättes talle midagi tuttavat (näiteks tükike pesas olnud kaltsust), ei tohiks kohanemine üle 3-4 päeva aega võtta.
Tuhkrut võttes peab arvestama, et nii kutsika, kui ka täiskasvanud looma puhul tuleb tööd teha mõlemal juhul. Reeglid, mis ja kui palju on lubatud, võivad uues kodus palju erineda eelmisest kodust. Näiteks on minu emane tuhkur võetud kutsikana ja otse aretaja käest. Tegemist on küll iseseisva tuhkruga, kes käsu peale süles ei istu, kuid see-eest on väga sotsiaalne ja nõus igaühega koju kaasa minema, kes vähegi tal oma kõrvu pesta lubab.
Isane tuhkur on võetud täiskasvanuna ja samuti aretajalt. Tema lugu on natukene kurvem selles mõttes, et ta on teise ringi tuhkur, kes oli esimese omaniku poolt aretajale tagasi toodud. Ma ei saa kunagi päriselt teada, miks esimene pere temast loobus, kuid mõningad aimdused mul on.
Tegemist on terve loomaga, kes võttis minu ilusti omaks. Kuid sarnaselt emastele tuhkrutele võõrastega tema nii hellalt ei sotsialiseeru, pigem jäetakse külalise käele või jalale mälestuseks hästi tuntav ja nähtav hambajälg.
Minule on ta truu sõber ja nii ka mina talle. Seda näitab tema soov osa ajast minu süles veeta ning paitamist ja selja sügamist nautida. Ma ei kahetse, et sellele loomakesele uue võimaluse andsin, kuid just see kogemus ning sellega kaasnenud lakkamatu töö on jätnud minu meeltesse tugeva ja kustumatu jälje.
Ma ei välista, et kunagi enam ühtegi täiskasvanud tuhkrut ei võta, kuid kindlasti hindan võimalikke stsenaariume veidi kriitilisemalt. Need kaks tuhkrut on ehedaks näiteks, et ainult üldistuste baasil neid loomi võtta ei saa, sest isegi ühe pesakonna kutsikad võivad olla väga erinevate iseloomudega. Minu omad on ühe isa, kuid erinevate emade kutsikad, seega mõningaid geene nad jagavad ning kasvatusmeetodid on neil sarnased, kuid...
Milline on tuhkru päevarežiim ja mida ta sööb?
Vabas looduses ärkavad tuhkrud 2-4 tunniks, päikesetõusu ja -loojangu ajal. Ärkvelolekul peetakse jahti, süüakse ning mängitakse. Kodutuhkru režiim on vabas looduses elava tuhkru omale võrdlemisi sarnane, kui teda ise mitte väga torkida.
Tuhkrut võiks soovitatavalt pidada sarnaselt kassile, kellel on vaba päevakava. Päevasel ajal võiks tuhkrul võimaldada võimalikult palju vabalt liikuda ning öö võiks olla see aeg, mil tuhkur puuris magab. On ka neid, kes peavad tuhkruid lahtiselt ööpäevaringselt. Kõik sõltubki omaniku soovist ning kasvatusest ning vastavalt sellele saavutatakse ka loomaga kompromiss hea käitumise osas.
Muidugi ei tähenda vabalt olemine seda, et tuhkur 12 tundi järjest ringi jookseb. Loomake ise vaatab kaua ta mängib ning ringi toimetab, lõpuks väsib ta ikka ära ning siis otsitakse endale mõnus pesa, kuhu kerra pugeda ning mõnusat und magada. Ja magada võivad nad väga pikalt.
Tuhkur sööb suurima hea meelega toorest ehk töötlemata (praadimata, keetmata, küpsetamata) liha. Toidulaualt kaob kiiresti veise-, vääriskala- või linnuliha. Samuti on täiskasvanud tuhkur võimeline närima ka konte. Seega võib talle pakkuda terveid tibusid, kanakaelu ning ka kanatiibu.
Tuhkur lepib ka väga hästi kassipoegadele mõeldud kuivtoiduga. Kuivtoidu valimisel peaks silmas pidama, et tegemist oleks kvaliteetse ja kõrge lihasisaldusega toiduga, millele oleks kindlasti ka lisatud tauriini, mis on tuhkrutele eluliselt vajalik, sest ise nad seda toota ei suuda. Tauriini saab vaid loomsetest toorvalkudest, mistõttu on kõrge lihasisaludus tuhkru toidulaual äärmiselt oluline.
Tuhkrutel juhtub nii mõndagi...
Koduloomade seast on keeruline leida tegelast, kes magaks niivõrd naljakates poosides, kui seda teeb tuhkur. Näiteks ajab naerma asend, kus looma keha on kiiges, pea toetamas puuri põrandale, pea ja tagumik koos, nii et pole aru saada millised käpad kummale poole keha kuuluvad. Magatakse ka üksteise peal/kaisus nii, et taaskord pole aru saada, millised jäsemed kummale tuhkrule kuuluvad.
Vabalt lahtioleku ajal poetakse nii müstilistesse kohtadesse, et raske uskuda. Üks lugu juhtus üsna alguses, kui olin alles esimese tuhkru võtnud. Toimetasin omi asju, kui ühel hetkel tajusin, et elamises on liiga vaikne ja tuhkrupreili kadunud. Ma olin juba üsna paanika äärel, et mu tuhkur on ära jooksnud või on temaga mingi õnnetus juhtunud, kuni ma ta lõpuks leidsin kinnisest riidekapist, sokkide korvist. Kuidas ta kapiukse lahti oli saanud (ja seejärel kinni) ning nii kõrgele roninud, ma ei tea siiamaani.
Suurim šokk oli siis, kui mu tuhkrupoiss magas nii sügavalt, et teda kätte võttes ja pai tehes ta ei reageerinud, vaid oli täielik sült. Sellel momendil ma ei teadnud, et tuhkrud on suutelised magama nii-öelda „surmaund“. Und, mis on nii sügav, et sa võid neid solgutada nii palju kui tahad, nad ei ärka. Alles siis, kui uni otsa sai, tegi „suslikas“ silmad lahti ja vaatas mind sellise näoga nagu oleks tahtnud öelda, et mida sa paanitsed.
Ka tuhkrul on emotsioonid ja ta soovib oma peremehe tähelepanu ja kontakti. Seda tajub siis, kui oled kodust mingil põhjusel veidi pikemat aega eemal, näiteks ühe ööpäeva. Tagasi jõudes hüppavad puurist vastu kaks kugisevat, karglevat, saltosid viskavat ja tantsivat rõõmupalli, kes järgneva poole tunni jooksul ei jää sinust sammugi maha. Sellele järgneb kõrvade ja silmade pesu.
Minu tuhkrupoissi võib mõnikord rõõmu asemel tabada hoopis pahameelehoog, mille käigus ka hambad käiku lastakse. On olnud olukordi, kus võtan ta tervituseks kätte ja rõõmu jagamise asemel naksatakse mind käest, nagu heidetaks ette, et no kus sa kolasid nii kaua.
Kel tahtmist ja jaksu, saab tuhkru reisile kaasagi võtta. Eestis ringi reisides vean ma igal võimalusel oma loomakesi kaasa, samuti on plaanis nendega koos ka kunagi välismaal ära käia. Autosõidu elavad nad väga vapralt üle ning ka laevasõit ei tohiks teab mis katsumus olla. Lennukiga reisimise kohta olen vaid kuulnud mõningaid versioone ning tänu sellele on tekkinud teatud eelarvamused. Seega ilma tungiva vajaduseta ma tuhkruid lennureisile kaasa ei võtaks.
Kellele tuhkur ei sobi...
Tuhkur ei sobi kindlasti inimesele, kes on teinud otsuse võtta see loom emotsiooni ajel, tegemata eelnevalt tõsist taustauuringut, sest tuhkur võib endaga kaasa tuua üllatusi, mis ei pruugi omanikule meeldivad ega aktsepteeritavad olla. Kindlasti ei tasuks tuhkrut võtta inimesel, kellel ei ole varem lemmikloomi olnud, sest kogemusteta inimese jaoks võib tuhkrupidamine väga keerukaks osutuda. Tuleb arvestada, et tuhkrukutsika kasvatmisel peab jaguma kannatust ja järjepidevust, et saavutada optimaalne tulemus. Võimalik, et elamises tuleb teha mõningaid muudatusi, näiteks likvideerida võimalikud ohud tuhkru jaoks ning muuta ka oma elurütmi. Hoolimata sellest, et tuhkur on loom, kes magab palju, tahab ta siiski palju tähelepanu ja hoolitsust.
Tuhkru lõhna ei tasu karta
Nagu kassidel ja koertel on ka tuhkrutel loomale iseloomulik lõhn. Tuhkru puhul oleks see midagi muskuse ja mee segust. Tuhkrul paiknevad haisunäärmed üle keha ning sealt eritatav lõhn ei sarnane kuidagi muskuse ja mee segule. Küll aga ei tasu haisunäärmete olemasolu karta, sest tuhkur eritab haisu vaid siis, kui ta on ohus ja kaitseb end ja isegi neil juhtudel pole haisemine alati garanteeritud. Näiteks oskab mu isane tuhkur aegajalt oma varbaid puurist välja tulles kuidagi võrede vahele jätta, kuid haisutamise asemel reageerib tema valule sisisemisega. Sisisemine ja kugisemine on tuhkrule iseloomulikud hääled ning koerte haukumise või kasside näugumisega võrreldes on need kindlasti omapärasemad.
Kokkuvõttes võib öelda, et tuhkur on meeletult armas loomake, kelle puhul tuleb meeles pidada, et vale kasvatuse korral võib sellest armsast ja heatahtlikust loomast kasvada väike tigedik, kes muudab koduse elu keeruliseks ja rahutuks. Kuid seda on võimalik vältida, tehes enne tuhkru võtmist kindlaks, kas ollakse selleks vastutuseks valmis, mida tuhkru kasvatamine endaga kahtlemata kaasa toob.
