Gibraltari valitsus on palunud omapäi keerulistel mägiteedel seiklevatel turistidel ettevaatlikud olla: halbade teeolude ja ettevaatamatuse tõttu on külastajad autoga alla ajanud mitmeid loomi. Gibraltari põlisasukad, on saanud nii surma kui vigastada, mistõttu võimud kaaluvad täiendavate kiirusepiirangute kehtestamist teedel.

Käänuline ja järsk tee kuulsa Gibraltari kalju tippu on katsumus ka kõige kogenumale autojuhile, ometi on see üks armastatumaid turismiatraktsioone ning seab paratamatult ohtu vabas looduses elavate makaakide elu. Enim ohvreid on ahvibeebide hulgas.

Ahve arvatakse Gibraltaril praegu elavat 200-300 ringis. Väidetavalt on Gibraltar nende elupaigana dokumenteeritud juba aastal 711. Peale Gibraltari elutsevad seda tüüpi makaagid (macaca sylvanus) Põhja-Aafrika mägedes. Euroopa territooriumil vabas looduses elavaid ahve rohkem ei ole. 1940-ndateks aastateks kahanes makaakide populatsioon Gibraltaril vaid seitsme isendini, mistõttu Suurbritannia toonane peaminister Winston Churchill lasi neid Marokost ja Alžeeriast juurde tuua.

Oma lustaka loomuse ja ettearvamatute ahvitempudega on makaagid peamine põhjus, miks Euroopa lõunatipus paiknevat tükikest Inglismaad kõikjalt maailmast vaatama sõidetakse. Gibraltarit külastanud turistid teavad, et seljakottide ja toiduainetega tuleb ettevaatlik olla ning neid ahvide vaatevälja mitte sättida.

Legend räägib ka, et kuni Gibraltaril elavad ahvid, kuulub geograafiliselt Hispaania küljes asuv Gibraltar jätkuvalt Suurbritanniale.

Allikas: ABC de Sevilla