Melanie Fraser, Austraalia loomade päästetöötaja oli esimene, kes pisikest käekest märkas. Melanie kummardus surnud känguruema kohale ja märkas kukrus pisikest roosat kängurupoega, kes võitles oma elu eest. Pojake lehvitas oma ühe käpaga, justkui karjudes abi järele: "Aidake mind, ma olen siin! Ma tahan elada!"

Kui kängurupoeg oleks kukrusse jäänud kauemaks, oleks ta varem või hiljem teiste loomade ohvriks langenud. Melanie nimetas kängurupoja Dawsoniks ning viis ta Christine Gilmore'i juurde, kelle elukutseks on metsloomade päästmine ja ravimine.

Dawson - kängurupojake, kelle elu imekombel päästa õnnestus.

Nüüd on Dawson igapäevaselt Gilmore'i hoole all, ta saab kõik eluks vajaliku ning lisaks on tal Gilmore'i juures ka temast paar kuud vanem sõber - känguru Nelson -, kellega koos neil tore kasvada on. "Nüüd olen mina nende kahe imelise kängurubeebi ema," lausus Gilmore. Kui Dawson ja Nelson on piisavalt suured, lastakse nad ka koos tagasi vabadusse.

Dawson ja tema veidi vanem sõbrake Nelson.

Allikas: boredpanda.com