Koostöövõimet peetakse loomariigis haruldaseks. Seni on suudetud usaldusväärselt näidata, et see on lisaks inimestele omane vaid šimpansitele. 

Korallrahudel elavaid kalaliike uurinud teadlaste värske töö kohaselt võiks aga lisaks 'käe külge löömisele' rääkida ka 'uime külge löömisest'.

Ebatavalise liidu on sõlminud korallforellid (Plectropomus leopardus) ja mureenlased (Muraenidae). Neist esimene hiilgab oma terava nägemise ja ujumisoskusega, suutes avameres oma saaki vaevata tabada. Samas tekib liigil saagirikastel korallrahudel pigem kehvemapoolse manööverdamisvõime tõttu teatavaid probleeme. Angerjate sugulastest mureenlased suudavad seevastu aga vaevata ka kõige kitsamatesse vahedesse pugeda, ent ei suuda ise alati potentsiaalset saaki märgata. Seeläbi käituvad mureenid teatud tingimustel korallforellide urukoertena.

Teadlased on varem tähele pannud, et korallforellid näivad mõnikord kättesaamatu saagi märkamise järel mureene jahile kutsuvat. Käitumisviis peegeldub korduvalt nende nina ees edasi-tagasi ujumises. Viimane poleks iseenesest midagi väga harukordset. Alex Vail Cambridge'i ülikoolist näib aga kolleegidega ajakirjas Current Biology ilmunud töös leidvat tõestust, et korallforellid suudavad erinevate jahipartnerite vahel vahet teha ja valida seda kõige edukamalt teha suutvad isendid.

Hüpoteesi kontrollimiseks ehitas Vaili töörühm akvaariumisse tehisliku rahu ja täiendas seda mureenide makettidega. Pärast seda jäi üle ainult akvaariumisse forell ja selle saak lisada. Kui esimestes katsetes näisid forellid makettidelt abi otsivat isegi siis, kui saaki näha oli, siis poole nädala pärast tegid nad seda vaid juhul, kui nad ise saagini ei küündinud.

Arenguga rahul olles otsustasid teadlased makettidele iseloomu lisada. Üks tehismureenidest hakkas forellide abipalve peale varmalt saagi poole ujuma, teine valis aga järjekindlalt vastassuuna. Kui esimesel katsepäeval ei tundunud see forelle morjendavat, siis teiseks päevaks valisid nad sobiva käitumisviisiga jahipartneri kolm korda sagedamini.

Töö autorite hinnangul näitab see veenvalt, et teatav koostöövõime on ka teistel loomarühmadel peale imetajate. Juhul, kui seda tõepoolest tõese koostööna tõlgendada saab, tõstatab see ebamugava küsimuse. Kuidas kalad sellega hakkama saavad? Nende aju on primaatidega võrreldes keha suurust arvestades tilluke. Ometigi tunduvad nad katses arukaid valikuid tegevat.