Puurikanad veedavad kogu oma elu tööstuslikus farmis kinniste uste taga, kus nad ei näe kunagi päevavalgust ega saa liikuda õues rohul. Sellest põhjustatud suure stressi tõttu nokivad nad oma puurikaaslaseid ja tekitavad neile vigastusi. Paljud neist surevad juba poole aasta jooksul. Teiste elutee lõpeb 12-14 kuuselt, kui nende munemine langeb ja nad saadetakse tapmisele. Linnud on puurides paigutatud tihedalt kokku, mis jätab ühele linnule ainult A4 paberilehe suuruse ruumi.. Puurikanad ei saa tegeleda omale liigiomaste tegevustega nagu tiibade sirutamine, õrrel istumine, maa nokkimine ja õues siblimine. Tegemist on tundeliste ja tarkade lindudega, kes armastavad ümbritsevat maailma uudistada ja vabalt elada.

Video on pärit Eesti loomakaitse organisatsioonilt Nähtamatud Loomad.