Käes on kevad ja varjupaigad on taas kassipoegi täis. Kuigi selle vastu aitaks vaid paar lihtsalt reeglit: steriliseeri või kastreeri oma kass ja ära lase teda üksi tänavale, ei ole need kahjuks ikka veel kõigile selgeks saanud. Nii ongi paljud loomasõbrad tänavakasside aitamise oma südameasjaks võtnud ja minagi püügipuuriga jälle väljas. Eesmärgiks on püüda nii palju kasse, kui võimalik, teostada „protseduurid“ – selle all mõeldakse isaste kastreerimist, emaste steriliseerimist, parasiiditõrjet ja vaktsineerimist, kiipimist, anda vajadusel ravi ning leida head kodud.

Kasse püütakse spetsiaalse puuriga. Sellel on kahes otsas luuk ja keskel plaadike, kuhu pannakse maitsev toit. Kui kass sööma minnes plaadile astub, langevad luugid kinni ja loom ei saa enam välja. Algajal kassipüüdjal on hea teada, et lõksu langenud kass võib paanikasse sattudes endale viga teha. Selle vastu aitab, kui puurile tekk peale visata: kinnisena tunduvas ruumis kass rahuneb. Teine asi, mida silmas pidada on, et ööseks ei tohiks puuri välja jätta, kui temperatuur on alla 10 soojakraadi, sest kui oletada, et kass satub puuri öö hakul ja vaatama minnakse hommikul, on loom külmetanud kitsas puuris juba 7-8 tundi. Nii võib kass ära külmuda või ütleb süda liigsest stressist üles, sõltuvalt kassist, eks iga kass ole erinev.

Lõksu võib aga langeda teisigi tegelasi. Hiljuti panin püügipuuri välja ja lõuna paiku oma kassiga jalutades nägin puuri läheduses kaht varest. Ühel oli rohututt nokas, kuid nähes puuri, jäi ta mõttesse ja sülitas materjali välja. Küllap tundus kassikonserv maitsvam. „Heaga see ei lõpe,“ mõtlesin ja nii juhtuski, et hetk hiljem langes vares lõksu. Arvasin, et lind satub paanikasse ja teeb endale viga, seega tormasin teda päästma, kuid lähemale minnes siiski selgus, et vares võtab asja rahulikult. Ta kaaslane keksis julgustavalt puuri ees. Avasin puuriukse, vang väljus väärikalt ning lendas kaasaga aiaservale elu üle järele mõtlema. Vares on tark lind ja vaevalt, et ta teist korda samasse ämbrisse astub. Kassipuuri olevat sattunud ka siile, teavad nii mõnedki pajatada. Siilid pidid päris mitu korda samasse lõksu jääma, aga neid see väga ei morjenda: kui puuriuks avatakse, söövad enne toidupoolise ära ja alles siis tatsavad minema.

Ühe täiskasvanud kassi püüdmisega säästetakse kannatustest kümneid või isegi sadu veel sündimata kasse. Kasse on rohkem kui kodusid, kus neid oodatakse, kuid tänavakassi elu on meie ühiskonnas lühike ja raske ja seepärast ei ole mul südant neid tänavale jätta.