1. Hakkate elama puhkepäevadeta.
See tsükkel ei lõpe iial. Te ei puhka iial. Jalutuskäik ootab teid hommikul ja õhtul. Aastaringselt. Isegi 1. jaanuari hommikul. Te ei saa sõita komandeeringusse ega puhkusele.

Elu muutub kaheks ürituseks: jalutada ja sööta. Jalutada. Sööta. Jalutada. Sööta. Jalutada. Sööta.

Kusjuures jalutuskäigud on mõistagi pikad ja täisväärtuslikud, huvitavad ja reipad, kohustusliku ümbruskonna huviväärsuste: inimeste, koerte, laste, kasside, krabisevate kotikeste ja lahtiste luukide üksikasjaliku tutvumisega. Täiustate oma reaktsiooni, hakkate vihkama inimesi ja koeri.

2. Külma hakkate ka vihkama. Täpselt nagu kuumustki. Vihmast ja lörtsist rääkimata.

Teie silmade eest käib läbi terve kalender. Ajakiri „Noor loodusesõber“ on nõus kopsaka summa eest omandama teie tähelepanekuid loodusest.
Päästearmee aga veelgi suurema summa eest teie jalutusriideid a la joped ja vanad saapad. Ning tobedaid mütsikesi! Õpite end lohutama sellega, et „see-eest on soe ja ei puhu läbi ja pimedas pole niikuinii näha.“

3. Unustage joomapeod, klubid, öised pummeldamised ja väljamagamine.
Nüüd on tunduvalt olulisem mitte see, millist konjakit osta, vaid mis kell teie koer viimati pissil käis. Purjus inimesi me ei armasta ja suitsuhaisu peale aevastame ning vaatame kannatust täis silmadega.

4. Olge valmis uuteks košmaarideks.
Kõige jubedam õudusunenägu on see, et koeratoit sai otsa. Ehkki ostsite just lähipäevil kolmeteistkilose koti seda totakat pedigreed ja tarisite seljas viiendale korrusele. Ja nüüd olge lahked, otsas!

5. Õpite orienteeruma toidulisandite ja vitamiinide maailmas; mitte kuulama kõiki, kes istuvad teile pähe teadmistega kuidas tuleb koera õigesti toita, ennustama, et koeral läheb piimast kõht lahti, kanamunadest hakkab kõhus keerama, aga vannitäis leiba, ämber toitu ja paar purki konserve on lõunaks täitsa sobilik.

6. Saate koerale kraadiklaasi tagumikku susata, vaadata kuidas ja mida ta kakab, kuivatada tema vägilaslikke aevastusplekke tapeetidelt ja esikupeeglilt. Saate tõeliseks meistriks teksastelt ja nahkjopedelt ila mahapühkimises, peale jalutuskäiku sopaste käppade pesemises ja oma kellegi väljaheite jäänustest oma jalanõude puhastamises. Samuti kõrvade puhastamises, küünte lõikamises, silmade pühkimises ja lõugade vahelt kõikvõimaliku sodi väljakiskumises, mille hulku kuuluvad ka näiteks lehkav kala ja lagunev kass.

Märja koerakarva lõhn kutsub teis esile heldimuse. Ent teie jope ja püksid hakkavad täpselt samamoodi lõhnama. Jätan kirjutamata selle, et koerad oskavad kenasti kõhutuult lasta. Olgu see üllatus. Külaliste puhuks. Üldiselt, füsioloogilised rõõmud sanitari tasemel vanuritekodu jaoks.

Ega ma liiga kiiresti räägi? Jõuate ikka kõik üles kirjutada? Läheme siis edasi.

7. Nagu ma aru saan, siis näituste õud teid ei ähvarda? No vähemalt üheski asjas on vedanud. Aga kui midagi on, siis palun, pöörduge. Siidist paelakesed (juba seebitatud) on täiesti pakkumisel.

8. Kerjakott ootab teid.
Mina raiskan ühes kuus oma peni peale umbes kolm kuni neli sajalist. Ja ikka käib ta ringi näljasena! Nagu minagi.

9. Olge valmis alaliseks süütundeks oma koera ees. Ta veedab terve päeva kodus üksinda. Mitte keegi ei mängi temaga, ei räägi temaga, ei jaluta.

Aga õhtul, kui tulete, tahaksite vaid üht: pikali visata. Või laisalt tugitoolis istuda ja sigaretti tõmmata. Soojas. Vaikuses. Ja kogu maailm käigu põrgusse.

Aga siin istub keegi, vaatab sulle otsa, põntsutab sabaga ja ootab pikka jalutuskäiku. Ja et see sisaldaks kindlasti jooksmist, pulkade äravõtmist ja tagaajamismängu. Ohtrate kiidusõnadega.

10. Kusjuures, mis kõige vastikum, et see keegi ei tee teile kunagi etteheiteid. Et kas või korragi röögataks, põrutaks tuhvliga vastu lauda! Aga ei!