Kas väljendil ”sigivad nagu küülikud” on tõepõhi all?

On küll. Haavikuemanda ehk emajänese ja Jänku-Jussi ehk isajänku päevakavas on paljunemine tõesti olulisel positsioonil. Tõe huvides tuleb ära märkida, et jänesed pole väsimatud sigimismasinad mitte ainult lusti pärast. Pidev poegimine on pikakõrvaliste jätkusuutlikkuse perspektiivist hädavajalik, kuna vaid iga seitsmes jänkulaps jõuab täiskasvanuikka.

Kas kana on võimalik surnuks ehmatada?


Jah, kui kana kuuleb ootamatut müra, võib ta ehmatusest päris kergesti sussid püsti visata. Näiteks 2003. aastal paugutasid hiina poisikesed suure kanala vahetus läheduses ilutulestikurakette. Lastel oli muidugi rõõmu kuhjaga, aga samal ajal aerutas linnuparadiisi suunas kaks tuhat müra tõttu koolnud kana hinge.

Miks oravad, rotid ja muud närilised pidevalt midagi mugivad? Kas nad on tõesti kogu aeg näljased?

Näriliste lõikehammastel puuduvad juured. Seetõttu kasvavad neil hambad elu lõpuni. Selleks, et hambad sõna otses mõttes üle pea ei kasvaks, peavadki närllised midagi järades oma kikusid pidevalt kulutama.

Kas sültja väljanägemisega kämpkalal on üldse muskleid?

Psychrolutes marcidus on süvamerekala, kes näeb tõesti välja kõike muud kui kalamaailma Ott Kiivikas. Lihaseid kämpkalal praktiliselt pole, kuna keha koosneb peamiselt sültjast massist. Aga kala ei kurda, sest vetesügavustes suure rõhu all ringi hõljuda on just niiviisi kõige mõnusam.

Miks liivhai saab korraga vaid ühe järglase?

Kuigi algupäraselt kasvab hariliku liivhai kõhus mitu elujõulist beebit, sünnitab kalaemme korraga ainult ühe järglase. Miks? Sest veel ema kõhus olles asuvad haipõngerjad üksteist halastamatult ära sööma. Koletu emasisene tapatalg kestab niikaua, kuniks järele jääbki vaid üks, kõige tugevam isend.