Ujumishull Pämmi 


Justiitsminister Andres Anvelti peres elab Pämmi, tema on üks labradori ja natuke laika segu, kes tuli perre peale ‘’Punase elavhõbeda’’ filmivõtteid. Nimelt oli filmi produtsendi Kris Taska vana labrador peremehe naabertalus taas "patuga" hakkama saanud ning pere tulevast sõpra võis oodata ees kurb saatus. Nii võetigi ta 2009. aasta kevadel ilma pikema kõhkluseta majja. Pämmi on tõeline talvekoer, kelle sünnipäev on 17. jaanuaril. 

Pämmi on üks igavene vigurivänt. Põhiline komme on susside toomine ja ära viimine. Lõpuks leiavad pereliikmed oma kadunud sussid ikka Pämmi pesast. Õnneks ta susse armastab, neile liiga ei tee ja hoiab hoolsalt kaisus. Veelgi rohkem kui susse armastab Pämmi aga ujumist. Võiks öelda, et suvel Pämmi lausa elab meres, kus ta tahab kõiki päästa ja laineid murda. Nii minister temaga ujubki, kuni nõrkeb, koeral truult puukepp ja ministril soolane vesi suus. Pämmi on nii suur veesõber, et isegi talvisel ajal mere ääres jalutades tahab Pämmi end korraks vette kasta - talisuplus on ju tervisele hea ja hoiab kasuka noore.  Pämmi armastab ka mugavust - kui õhtul maja ees õues pererahvast koju ootab, siis ei sobi preilil murul lamada, mistõttu ta tassib terassimööbli pehmema padja või oma kuudist teki endale külje alla. 

Seiklejahingega Pämmi ei ütle ära ka pikematest väljasõitudest. Pämmi pole veel Eestist väljas käinud, küll on ta perega alati kaasas, kui sõidetakse maale. Autosõitu nagu ka paadisõitu naudib Pämmi kohe sajaga. Úldiselt on ta iga sõidu eel väga erutunud, tunneb ära juba selliseid sõnu nagu "maale", "autoga", "välja minema " jne. Kui justiitsminister abikaasaga uusi väljasõiduplaane kokku paneb, siis tuleb seda teha juba salasõnu kasutades, vahel isegi inglise keeles. Kuigi mida aeg edasi, seda rohkem tundub, et Pämmi mõistab ka ka juba neid teisi keeli ning iga Anveltite väikese mõttevahetuse peale on koeral jalutusrihm suus hakkamas. Nimelt alati, kui ta taipab, et nüüd on kusagile minek, kuhu ka tema kaasa võetakse, toob ta kibekähku oma kaelarihma: pange see nüüd kaela ja hakkame juba minema! 

Pämmi on hea ja truu kaaslane, siiras ja osavõtlik. Koduümbruse pikematele jalutsuskäikudel liituvad Pämmi perega vahel ka naabrid, kelle koer on samuti Pämmi hea hea sõber. Nii proovibki Pämmi nooremat naabri kutsat kantseldada kui viimane käskluse peale eemalt tagasi ei taha joosta. Siis hakkab Pämmi teda õpetajalikult teda rinnaga lükkama, aga läbisaamine on neil oivaline.

Pämmi armastab üle kõige oma pererahvast ja sokke!

Huntveiler Dora

Sotsiaalkaitseminister Helmen Küti toodi 6 aastat tagasi huntveiler. Jah, lugesite õigesti. Huntveiler Dora ema on hundikoer ja isa rotveiler. Perre tõi koera tütar, kellel oli suur igatsus koera järgi. Kuna koer toodi vastu talve, harjus ta kiiresti sooja toaeluga ära. Kui pereravas tegi Dorale ettepaneku proovida ka väljas elamist, näitas huntveiler Dora kohe välja, mida ta sellest plaanist arvab - ta lihtsalt solvus! Niiet ministri peres elab päris suur huntveilerist toakoer. Tegelikult on Dora nutikas ja taibukas koer, Kuna kutsikast peale on ta toas elanud, siis mõnikord tundub, et ta saab suurepäraselt aru kõigest millest pere omavahel räägib. 

Dora on lojaalseim sõber ja kuulaja, kes vaatab vestluskaaslasele alati otsa. Seetõttu on Doraga hea harjutada kõnet või lugeda ettekannet, ta ei anna kunagi hinnangut, vaid lihtsalt kuulab või vahel haugatab nõusoleku märgiks. 

Sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt
Dora oma väikeseks jäänud kott-toolil

Kurru ja Massu 

Põllumajandusminister Ivari Padari peres elab kaks musta kassi, Kurru ja Massu, kes on ministri sõnul puhtatõulised egiptlased. Kõigepealt võeti majja üks kass, kuid selleks, et tal seltsim oleks, tuli võtta peagi ka teine. Nüüd on vanem kass 8 ja noorem 6 aastane. Ivari Padar märgib, et neid kasse vaadatates saab ta väga hästi aru, miks Vana-Egiptuse vaaraod väga kasse hindasid - nimelt on Kurru ja Massu niivõrd intelligentsed ja arukad loomad, et on ainult kahju, et nad rääkida ei oska. Kui nad oskaksid, saaks nendega kindlasti pikki ja põhjalikke poliitilisi debatte pidada - küll nad juba neid maailmaasju teavad!

Eesti Vabariigi aastapäev
Alati koos!

Kilpkonn Kilbu ja Carlyto

Majandus- ja taristuminister Urve Palo kodus on lausa väike loomaaed. Minister hakkab loetlema: ‘’Koer, kass, kilpkonn, akvaarium…’’ Akvaariumiga loetelu siiski lõpeb ning minister lisab, et tegelikult võiks öelda, pere lemmikloomad jagunevad pereliikmete vahel ilusti ära. Mees hoolitseb akvaariumi eest, tütrele võeti kilpkonn, et ta õpiks juba varakult elusolendi eest vastutama ja koer Carlytoga tegelevad kõik võrdselt. Kilpkonn Kilbu on üsna pisike tegelane, kuid vallatule ja mänguhimulisele Carlytole oleks ta paras maiuspala. Seetõttu tuleb hoolitseda selle eest, et Kilbu ikka maja teisel korrusel püsiks, kuhu koer ei tule. 

Pere kass on viidud vanaema juurde, kuna kassi ja koera vahel ei õnnestunud sooje sõprussuhteid sõlmida. Minister Palo räägib, et loomad sunnivad teda õhtusest mugavusstsoonist välja tulema. Kui koer tahab jalutama minna, siis tuleb ikka minna, mitte öelda talle, et ei, täna ma ei viitsi. Hea poliitik on terve poliitik ja mis need lemmikloomad ikka muud on kui energia - ja tervisetaastajad. Laskem neil siis seda teha! 

Carlyto on vahva sõber!

Kilbu on lihtsalt kilbu

Ets 

Keskkonnaminister Mati Raidma kodus kasvab saksa lambakoer, keda pereringis hellitavalt Etsiks kutsutakse. Ets on juba üsna eakas - perre tuli ta juba 2005. aastal ning tegemist on kuulsate pommikoerte suguvõsa väärika esindajaga. Etsil on tugev meelekindlus ja alati head kombed. Tema on koer, kes sööb ainult kindlatel kellaaegadel ja kui õigel ajal on toidunõu täitmata jäänud, annab Ets sellest uksele koputamisega märku. Eesti Vabariigi aastapäeval otsustati Etsi premeerida väikese puhkusega ministri vanemate juures Võrumaal.

Alati kombekas Ets on vahel natuke vallatu ka

Lambakoer Timmu 

Rahandusminister Maris Lauri perele pakub seltsi kutsa nimega Timmu. Timmu on shetlandi lambakoer, kes 1. märtsil tähistab oma 13-aastaseks saamist. Timmu on nende aastate jooksul oma sõbrakohuseid ustavalt täitnud - pakub lohutavat seltsi, kui mõni pereliige on haige ja vajadusel pakub lahkelt ka oma abikäppa. Timmu elab väljakujunenud päevakava järgi. Tal on kindlad söögiajad, peres on ka täpselt paika pandud millal Timmu saab õue jalutama ja millal saab Timmu seda, mida kõige enam ootab - silitamist ja sügamist. Kammimine ja küünte lõikamine Timmule niiväga ei meeldi, aga lohutuseks saab ta alati mõne koeramaiuse. 

Timmu on juba üsna eakas peresõber ning aktiivsest mängust enam niiväga ei hooli, seevastu noorpõlves ei suutnud Timmu pallimängu sugugi lõpetada. Ministri sõnul kahtlustavad nad kodus, et tegelikult saab Timmu kõigest aru ja teab, mida koduseinte vahel räägitakse, aga ustava kaaslasena ei räägi ta seda kunagi välja. On väga palju sõnu, mille peale ta kindlal viisil käituma hakkab, alustades sõnadega „lähme“, „jalutama“ ja „kutsa“ mis panevad teda saba liputama ja lõpetades sõnadega „paha koer“, mis viib kiiresti koonu norgu. 

Ehkki Timmul on vanust omajagu, lööb tema esivanemate seikejaveri ikka aeg-ajalt välja ja tahe nooruspõlve seiklustadadel käia on veel üsna suur. Nii võtabki Timmu nõuks vahel koduaiast välja minna, põhjustades sellega pererahvale päris palju peavalu. Timmu küll teab, et ei tohi minna, aga vahel ikka läheb. Õnneks on tema vaatlusringid suhteliselt lühikesed ja kodutänavast ta kaugemale ei jõua. Loodetavasti pidas Timmu end Eesti Vabariigi aastapäeval hästi üleval ja sai pererahva poolt lubatud kondi. 

Rahandusminister Maris Lauri

Küll Timmu juba teab, millest pererahvas räägib!