Purina esitleb: teraapiakoer Susi


Purina esitleb: teraapiakoer Susi
Maarja koos SusigaTriin Maasik

Eestis elab üks äärmiselt tubli 8,5 aasta vanune Alaska malamuut nimega Susi, kes on lisaks piltilusatele tõutunnustele koolitatud ja auhinnatud teraapiakoer. Tema perenaine on stilist ja moekunstnik ning viimased viis aastat ka Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühingu tegvjuht Maarja Tali, kes tutvustas meile nii Susit kui ka Susi teraapiakoeraks saamist.

Saame tuttavaks

Susi ja Maarja esmakohtumisel oli just (siis veel nimeta) Susi see kutsikas, kes ronis Maarjale julgelt sülle, tegi suured kutsikasilmad ja andis mõista, et võib nüüd koos koju minna. Pärast seda kohtumist tegi Maarja oma elus Susi jaoks ruumi ja tänaseni on koeral selles väga suur roll.

Tihti meenutab Susi oma iseloomult pigem suurt kaslast. Ta on väga kiire taibuga, isesesev ja ekspressiivne. Tihti kuuleb seda tõugu koerte kohta kasutatavat väljendeid “jonnakas” või “isepäine”. See ärritab inimesi, kelle jaoks on hea koer vaid see, kes hingab ja liigutab vaid siis, kui omanik selleks loa annab. Maarjale teevad nalja hetked, kus ta näeb, et Susi saab väga hästi aru, mida temalt oodatakse, aga ta kaalub, kas ta on piisavalt motiveeritud selle järgi ka joonduma. Ta on isiksus ja see on suur osa tema ägedusest.

Mis aga kindlasti tänaval vastutulijatele silma ei hakka, on Susi tundlikkus. Ta märkab ja reageerib väga väikestele signaalidele käitumises ja keskkonnas. Maarja nendib, et vanusega see omadus pigem kasvab ja see tähendab ka Maarja jaoks kohustust säästa koera ülemäärasest koormamisest.

Seotud lood:

Teraapiakoer või lugemiskoer?

Rääkides teraapiakoertest või lugemiskoertest on oluline rääkida alati koerast ja koerajuhist koos, sest koer üksi ei tööta. Teraapiakoeratiim on inimene ja koer, kes on läbinud koolituse ja edukalt sooritanud teraapiakoeratiimi eksami ning kellel on kehtiv litsents (seda tuleb kord aastas uuendada).

Eksami läbinud koera nimetatakse erinevate tiitlitega vastavalt tegevuste sisule. Kui tiim külastab hooldekodu või haiglat, on sel hetkel tegemist külastuskoeraga. Kui sama koer osaleb paar korda kuus lugemiskoerte programmis, on tema tiitel lugemiskoer. Samas kui koer töötab koos terapeudiga, on ta ka teraapiakoer.

Iga koera tiitel sõltub tema eeldustest. Näiteks energiatasemest või sellest, millise kliendigrupiga ja kas individuaalselt või grupis koer kõige paremini töötab.

Susi edulugu

Teraapiakoera töö ei ole kohe kindlasti saavutussport ja tema ise kindlasti ei arutle selle üle, kas ta on midagi saavutanud. Maarja ise peab väga oluliseks 2014. aastal lasteombudsmanilt saadud tunnustust “Lastega ja lastele”. Samuti usub Maarja, et Susil on oma roll kultuuriministeeriumi poolt Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühingule antud 2015. aasta kultuurisõbra tiitli väljateenimisel.

Tegelikud saavutused on just need pisikesed kliendikesksed võidud ja eesmärkide täitumised. Näiteks kui üks laps on raamatute ja lugemisega saanud eduelamuse. Või kui laps, kes on saanud koera käest pureda ja neid nüüd väga kardab, paneb Susile käe ümber, tunneb Maarja, et see on väga suur saavutus. Susil on mitu endist lugemisprogrammis osalenud noort inimest, kes võtavad seni aeg-ajalt ühendust sooviga Susiga kohtuda. Ning tuleb ette hetki, mil võõras inimene tuleb ja ütleb, et Susi aitas tema õelapse lugemiskrambist või koerahirmust üle saada. Need hetked on erilised, sest see annab Maarjale kinnituse, et see, mida nad teevad, on vajalik ja kellegi jaoks oluline.

Ka sinu koerast võib saada teraapiakoer

Teraapiakoer on täiesti tavaline kodukoer, kui läbib koos oma inimesega vastava koolituse ja eksami. Viimase eduka sooritamise tulemusena saab neist teraapiakoeratiim ja nad saavad litsentsi ning võimaluse panustada üheks aastaks kogukonna tervise ja heaolu edendamisse. Kui litsents lõpeb ja seda ei uuendata, on koer taas perekoer, keda ei ole põhjust teraapiakoeraks nimetada.

Kliendigruppe on väga erinevaid ja seetõttu on ka töö olemus erinev. Ühed koeratiimid keskenduvad eakatele, teised lastele. Tulenevalt koera sobivusest ja koerajuhi ettevalmistusest osaletakse ka teraapiates (füsioteraapia, tegevusteraapia, kõneteraapia jne) või õpiprotsessis (näiteks koolitunnid või lugemiskoerte programm).

Kui abikoerte treenimisel on väga selged eesmärgid ja käsklused, mida koer peaks oskama, et abistada erivajadusega inimest igapäevastes tegevustes, siis selleks, et koerast kasvaks teraapiakoer, on olulised geenidega kaasa saadavad omadused. Lisaks aga kõik tema elu jooksul kogetu ja õpitu. Näiteks huvi ja soov suhelda võõraste inimestega ning olla nendega otsekontaktis (naudib paisid) kas on koeral või ei ole, ent palju sõltub ka sellest, kas tema kogemused inimestega on olnud positiivsed. Veel on väga oluline koera suutlikkus kohaneda.

Testi oma koera sobivust

See on loetelu teraapiakoera eeldustest. Loe need rahulikult läbi ja mõtle, kas need omadused on ka sinu koeral.

Teraapiakoer on:

• täisealine
• täiesti terve
• koostöövalmis
• omab baaskuulekust
• rahunemisvõimeline
• kohanemisvõimeline
• mistahes tõu esindaja
• tugev side koerajuhiga
• selge eneseväljendusega
• hea enesepidurdusvõimega
• sõbraliku ja avatud käitumisega
• sotsiaalne ja inimesele orienteeritud
• tema esimene valik ei ole agressiivne käitumine
• oskab pehme suuga maiusi võtta (ka võõra käest)

Koer on vaid üks pool tiimist. Soovitame sul mõelda, kas ka sinul on eeldused olemaks suurepärane teraapiakoera juht.

• Oled altruistik.
• Oled õpihimuline.
• Oskad oma koera õpetada.
• Sul on aega, mida pühendada.
• Sul on tugev side oma koeraga.
• Oled kohusetundlik ja korrektne.
• Oskad hästi oma koera kehakeelt lugeda.
• Omad faktiteadmisi koerte käitumise kohta.
• Oled kiire kohaneja ja sul on hea stressitaluvus.
• Oled hea ning avatud suhtleja (sulle meeldivad inimesed).
• Sul on oma koeraga hea koostöö ja oskad koera juhtida (koerale selgete juhiste andmine, positiivse tagasiside andmine ning koera toetamine).

Kui leiad, et kõik mainitu on olemas, soovitame minna sobivushindamisele, mis ei ole eksam, ent on just selleks, et saaks teha kindlaks potentsiaali ja anda tagasisidet koerajuhile. Infot nende toimumise kohta saab Facebooki lehelt > https://www.facebook.com/teraapiakoerteyhing/

Uuri teraapiakoertest lähemalt

Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühingu teraapiakoeratiimi eksami on edukalt sooritanud viie aasta jooksul pea sada tiimi. Infot nende tiimide kohta ja litsentsi kehtivuse kohta saab www.teraapiakoer.ee/register

Selle kohta, kus need tiimid töötavad, saab küsida info@teraapiakoer.ee.

Eraldi on lugemiskoerte programmi kohta võimalik infot saada Facebooki lehelt “Lugemiskoerad Eestis /Reading dogs in Estonia”

Susil on tema arvukate sõprade jaoks, kellest enamik on lapsed, loodud oma Facebooki lehekülg, kus tema tegemistest lugeda saab. https://www.facebook.com/malamuutSUSI/

Loe ka teisi Purina lugusid inspireerivatest lemmikutest siit.

Pildid: Toni Läänsalu