Taevast sajab kalu ja konni: üliharuldane ilmastikunähtus, mida varjab müstikaloor

 (8)
Taevast sajab kalu ja konni: üliharuldane ilmastikunähtus, mida varjab müstikaloor
Foto: Flickr.com/Umberto Salvagnin

Looduses juhtub vahel kummalisi asju, mida isegi teadlased lõpuni selgitada ei suuda. Üheks selliseks on kala- ja konnavihm, mis on inimesi aastasadu hämmastanud.

Tänavu juunis märkasid Alaskas paikneva Fairbanksi linna elanikud ühel parkimisplatsil veidra välimusega kala. Kala on ilmunud järsku, nagu oleks sõna otseses mõttes taevast alla kukkunud. Elukas pandi veeämbrisse ning kutsuti kalandusspetsialistid, kes imet selgitaksid.

Kuid ühe kala ilmumisega sündmused ei piirdunud. Kummalistest kaladest tuli teateid kogu nädala jooksul, sealhulgas oli keegi angerjasarnase limase eluka leidnud otse oma muruplatsilt.

Looduskaitsespetsialistid tegid kindlaks, et tegemist on silmudega, lõuatute kaladega, kes parasiitidena kinnituvad oma ringikujuliste hammastega teiste kalade (lõhed, forellid, haid) külge ja toituvad nende verest ja kehavedelikest.

Fairbanks pole selles suhtes väga eriline näide, sest linn on rajatud Chena jõe kallastele ja taolisi kalade allasadamisi on seal varemgi täheldatud.

Kuidas selgitavad seda teadlased?

Nähtust, kus taevast loomi alla sajab, loetakse meteoroloogiliseks fenomeniks. Juhtumeid, kus alla on sadunud kalu, linde või kahepaikseid, on dokumenteeritud läbi ajaloo paljudes maades. Ühe hüpoteesi kohaselt on põhjuseks vesipüksid, mis tõstvat õhku konni ja kalu ning kandvat neid õhus mitmete kilomeetrite kaugusele. Ehkki loomade allasadamise juhtumeid on dokumenteeritud alates Antiik-Rooma perioodist, ei ole ükski pealtnägija aga loomade õhku tõstmist pealt näinud.

Seotud lood:

Juba Plinius Vanem, Antiik-Rooma riigivanem ja alaloolane, on dokumenteerinud konnade ja kalade allasadamist. Sajandite jooksul on nähtust esinenud mitmetes paikades üle maailma. 1794. aastal olid prantsuse sõdurid tunnistajaks nähtusele, kus Lille'i linna läheduses sadas koos vihmaga maapinnale ka konni. 1857. aastal tuli teade Californias paiknevast Lake Countyst, et taevast nähti alla sadamas suhkrukristalle. Aga Hondurases asuva Yoro linna elanikud lausa väidavad, neil sajab kalu kord aastas igal suvel.

Prantsuse füüsik André-Marie Ampère oli üks esimestest teadlastest, kes püüdis seda omapärast ilmastikufenomeni teaduskeeles selgitada. Ta väitis, et konnad korjatakse üles tugevate tuuleiilide poolt mis kannavad neid pikkade vahemaade taha. Mõnikord elavad loomad kukkumise üle, suure tõenäosusega sellisel juhul, kui jõulised tormi-iilid pole jõudnud neid veel väga kaugele kanda.

Mõnede tunnistuste kohaselt on mahasadanud konnad olnud elus, kuid mitte alati. Vahel on loomad olnud külmunud või üleni jääga kaetud. Kuid mõnedel juhtudel on alla sadanud hoopis kahepaiksete kehaosi.

Tänapäeval selgitavad teadlased, et tegemist on harudlase ilmastikunähtusega, mida vesipüksiga siiski seostada ei saa, sest vesipüksid ei ime üles vett ega selles olevaid objekte. Vesipüksina nähtav pikk ja ümar londitaoline moodustis on tegelikult silinderjas pilv.

Parema teadusliku selgituse saab anda tornaadode abil. Tornaadod tekivad maismaal ning võivad võtta suuna veekogudele. Selle hüpoteesi kohaselt tõstab tornaado veeloomad või kahepaiksed kõrgele ja kannab neid pikkade vahemaade taha. Tornaadode hüpotees selgitab ka seda, miks tavaliselt on tegemist väikeste ja veelise eluviisiga loomadega.

Ehkki selgitus on olemas, ei ole teadlased sellega lõpuni rahul, sest õhku jäävad teatavad küsitavused. Näiteks miks sajab alati üht liiki isendeid? Miks ei saja korraga kalu, krabisid ja teisi vee-elukaid segamini?

Jah, vahel kaasnevad sellised nähtused tornaadodega, kuid kuidas selgitada seda, et loomi on taevast alla sadanud ka tuuletu ja vihmatu ilmaga? Niisiis on nähtusega seotud teatav müstika. Kõikehõlmavat selgitust pole isegi tänapäeval suudetud leida.

Allikas: Mentalfloss, Wikipedia