Emakaru aitas naisel ja koeral neid jälitanud hundi käest pääseda
Joanne Barnaby ja tema sõber Tammy Caudron olid möödunud reedel Kanada põhjaosas Fort Smithi lähedal seeni korjamas, kui Barnaby ja tema koer Joey hunti kohtasid, vahendas The Guardian.
„Seal oli pikk, kõrge, väga-väga kõhn hunt,“ rääkis naine CBC-le. „Must hunt. Tema jalad olid laiali ja karvad püsti. Ta urises ja näitas hambaid.“
Caudronist eraldatuna olid Barnaby ja tema koer sunnitud liikuma sügavamale metsa, sest hunt lõikas ära tee naise sõiduki juurde ega taganenud ka siis, kui koer talle vastu seisis.
„Mul võttis aega, et mõista, et ta teadis, mida ta teeb,“ sõnas Barnaby. „Ta püüdis mind kurnata. Ta püüdis mind ja Joeyit eraldada. Ta oli visa. Ta oli sihikindel. Ma olin hädas.“
Kanada politsei kinnitas, et Wood Buffalo rahvuspargist tuli teade Barnaby kadumise kohta ja politsei oli tema otsimisse kaasatud.
Samal ajal olid naine ja tema koer sunnitud 12 kurnava tunni jooksul liikuma üha kaugemale metsatulekahjus põlenud metsa. Barnabyl tekkis vedelikupuudus, ta oli väsinud ja häiritud lõpmatust hulgast sääskedest, kes tema nägu ja käsi vaibana katsid.
Kui päike hakkas tõusma, kuulis naine emakaru möirgeid. Mõistes, et karu on oma pojast eraldunud, mõtles naine ebatavalisele plaanile: minna karu ja tema poja vahele. Seda hoolimata väga tõenäolisest ohust, et karu võib teda ennast rünnata.
„Mõistsin, et on võimalus, et karu võtab hundi käsile, kui ta tajub, et hunt kujutab endast ohtu,“ ütles naine. „Niisiis otsustasin kõndida karupoja poole.“
„Kuulsin enda taga suurt mürglit ja mõistsin, et emakaru oli hunti rünnanud, või võib-olla teistpidi, ma ei tea, aga nad võitlesid ja ma kuulsin hunti haugatamas ja emakaru urisemas ja ma kuulsin kogu seda krahhi ja lihtsalt lahkusin.“
Barnaby üritas tagasi tsivilisatsiooni jõuda ja täitis õllepurgi esmalt järve- ja hiljem ojast võetud veega. Ta kohtas uut takistust – tihedat taimestikku, mis peaaegu et takistas tal leidmast teed metsast välja.
„Ma ei uskunud, et pääsen,“ ütles ta Washington Postile. „Hakkasin rääkima oma kahe pojaga, kellest üks suri beebina ja teine on nüüdseks noor mees. Ma rääkisin erinevate inimestega, keda armastan, ja nutsin kogu aja,“ sõnas Barnaby.
