Läbi mitmete generatsioonide on inimesed omakasupüüdlikult metsloomi kodustanud. Samamoodi nagu oleme aretanud tänapäevase kodustatud koera, oleme aja jooksul kodustanud ja oma käe järgi aretanud ka farmiloomi.

Oleme aretanud lambad, kes on tohutult karvased ja pehmed. Need, meist sõltuvad loomad, kuumenevad ilma regulaarse hoolitsuse ja pügamiseta soojade suveilmadega üle ja neid ähvardab surm.

Oleme aretanud kanad, kes on nii suured, et toidavad ära kogu perekonna ja lehmad, kes on niivõrd massiivsed ja ebaloomulikud, et ainuüksi ühest lehmast piisab terve külaelanikkonna toitmiseks.

Oleme loonud armsad roosad põrsakesed, tänu kellele on meie poelettidel müügil peekon.

Inimene on aja jooksul oma käe järgi "kujundanud" paljusid loomi. Kahjuks ei saa enamus neist enam iseseisvalt hakkama ja vajab inimese tuge. Aretustegevuse tagajärjel kannatab loomade tervis ja heaolu.

Allikas: iflscience.com