Eesti Metsloomaühing paneb südamele: ärge sekkuge looduse ringkäiku
“Halloo, kas loomakaitse?”
“Eesti Metsloomaühing kuuleb!”
“Teate, siin põllul on meil üks jänesepoeg hädas, te peate kohe tulema!”
“Mis juhtus?”
“Vaadake, mingi kull tahtis jänest püüda ja sööstiski vaesekesele kallale. Aga ma sain jaole! Viskasin kulli kivide ja mullatükkidega ja kull lasigi jänese lahti.”
“Miks te ometi seda tegite?”
“Mis mõttes miks, see on ju väike armas jänesepoeg! Aga nüüd ta kukkus kõrgelt maha ja sai viga. Te peate tulema ja teda aitama!”
“Kas te saate aru, et te rikkusite oma teoga ära selle kulli söömaaja ja jätsite ta nälga ning lisaks on nüüd täiesti asjatult vigastatud jänesepoeg piinlemas?”
„Tulge kohe kohale, te saate selle eest palka, te olete riigiamet!“
„Oi , te eksite! Me oleme vabatahtlikud, me teeme seda kõike oma vabast ajast ja me ei saa palka!“
“Mida....? Kas te ei tulegi, ikka väga lollakas ja mõttetu organisatsioon... kui te ütlete et aitate, siis te peate metsloomi ju igal ajal aitama ja kohe tulema! Ma niigi kulutan siin praegu oma aega, tulge ja viige ta kohe arsti juurde nüüd!”
„Kas te saate ehk ise selle vaese jänesepoja nüüd arsti juurde viia?“
„Mina? Ja kes maksab selle eest, kas teie?“
Kõne lõppeb helistaja sajatuste saatel.
Just sellise kõne sai hiljuti metsloomaühing. Inimese sekkumise tõttu jäi jänesepoeg tundideks piinlema, samal ajal ka kull toiduta. „Võib-olla oli see mitme päeva jooksul ta esimene toit ... me ei tea. Võimalik, et tal on ka pojad toita,” kirjeldab ühing teist poolt, mida inimesed sageli ei märka, lisades, et täiesti võimalik, et nüüd on hoopis kull mõne aja pärast kuskil teeservas, vajades nälginu või nõrkenuna abi – kõike seda seepärast, et inimene sekkus sinna, kuhu ta poleks pidanud.
Metsloomaühingu selgitused, mis tasub kõrva taha panna:
- Eesti Metsloomaühing on vabatahtlikest koosnev ühendus ja nad ei saa tasu. Pigem vastupidi, nad ostavad toitu ja ravimeid ning sõidavad loomadele järele oma raha eest;
- nad saavad aidata metsloomi vaid tänu annetustele, sest enamik nende kätte sattunud loomi ja linde vajavad kas arstiabi kliinikus või ravimeid;
- nad abistavad ja aitavad loodusesse tagasi inimtegevuse tõttu hätta sattunud metsoomi ja -linde.
„Jah, Metsloomaühingu hoiukodudes võivad kõrvuti abi saada nii jänesed kui kakud. Kuid me ei sekku iial looduse ringkäiku ja me ei päästa jänesepoegi röövlindude käest või toonekurgi rebaste käest. Röövlinnu või kiskja küüniste vahele sattunud saakloom on määratud surema, see on osa looduse loomulikust ringkäigust ning selles olukorras „päästma tõtates“ tekitate te vaid põhjendamatuid piinu saakloomale ning rebite toidu eest ära kiskjal, kes teie tegevuse tõttu homme ise päästmist võib vajada,” võtab ühing oma postituse kokku.
