Rahvusvahelise hülgepäeva eesmärgiks on tutvustada hülgeid ja nende eluviise ning tõsta inimeste teadlikkust hüljeste kaitse vajalikkusest. Samas juhitakse ka tähelepanu nii legaalse kui illegaalse hülgepüügi julmusele ning püütakse avaldada survet hülgetööstusele.

Rahvusvaheline hülgepäev eelneb vahetult Kanada hülgepüügihooaja algusele. Kanada on tänapäeva maailma suurim hüljeste küttija. Hülglastele peetakse ulatuslikku jahti ka Namiibias, Gröönimaal, Norras ja Venemaal. Paljud riigid on seevastu mereimetajate jahi keelustanud.

Hülged on olnud tähtsal kohal ka mitmetes iidsetes kultuurides: Vana-Kreekas oli käibel hülge pildiga münt, hülgeid mainisid Aristoteles ja Homeros, Peruu Moche kultuuris kujutati hülgeid kunstis, Keltidel on müüdid kõndida oskavatest hüljestest.

Tallinna loomaaias elab hetkel kaks täiskasvanud hallhüljest: 16-aastane Lielu ja 15-aastane Lätipoiss (Zizla), kes mõlemad leiti pojana Lätimaa mererannikult ja kasvatati üles Riia loomaaias. Märtsikuu algul sündis loomaaias ka pisikene hülgepoeg. Teda külastajad paraku näha veel ei saa.