Derby ülikooli teadlane dr. Maren Huck sõnas väljaandele Science Mag, et kassikaamera paigaldamise tuli sellest, kui tema enda kass Treacle tõi koju väikepistriku, mis oli sama suur kui kass ise. Maren Huckil tekkis küsimus, mida tema kass teeb, kas ta on tegelikult salamisi kütt või hoopis veab koju teiste maha murtud saaki ning esitleb seda kui enda oma.

Kui Treacle kaamera kaela pandi, ilmnes, et tegelikult suutis ta kuue kuu jooksul kinni püüda vaid ühe metshiire. Küll aga märkas Maren Huck, et tema kass oli väljas olles oluliselt häälekam. Niisiis otsustati sama asja proovida veel 16 erineva kassiga.

Varasemate uuringutega on jälgitud ainult käitumist konkreetsetes olukordades, näiteks seda, kuidas kass teed ületab või midagi muud. Nüüd aga uuriti asja pisut laiemalt ja vaadeldi, millega kassid üleüldse oma päevi sisustavad, kui nad omapäi on.

Kõik uuringus osalenud kassid olid kastreeritud või steriliseeritud. Uuringu vältel märkasid teadlased peaaegu neljakümmet erinevat käitumismustrit, kuid nende lemmikuks osutusid kasside omavahelised suhtlemisviisid. Suure osa oma päevast (44%) veetsid lemmikud küll magades, kuid kui nad teineteisega kokku puutusid, võisid nad üksteist lihtsalt jõllitades pikki vestlusi maha pidada. Märgati ka seda, et kassid tunnevad end vabamalt, kui inimesi läheduses ei ole.

Ligi 5% ajast kulutasid kassid jahtimisele. 11% ajast kulus kõndimisele ja jooksmisele vaid alla 1%. Hügeenitoimingutele kulutatud aeg varieerus, mõni kulutas näiteks 8%, aga leidus ka neid, kes ennast üldse pesta ei viitsinud.

Huck loodab, et tehtud uuring on kasulik eelkõige seetõttu, et inimesed saavad sotti, milline on kasside mõju ülejäänud loodusele ja loomadele. Paljud kassiomanikud tahavad ka lihtsalt teada, millega nende lemmik tegeleb, kui peremehi kodus pole. Kaamera miinuseks oli see, et akud pidasid vastu vaid 2,5 tundi ehk siis ühe korraga tervest päevast selgust ikka ei saanud.

Allikas: iflscience.com