Madudest pungil täis maja kuulub kohalikule šherifile, kes ise naabermajas elab. Tema kommenteeris juhtumit kui traagilist õnnetust. Miks püüton oma terraariumist üldse väljas oli, jääb ebaselgeks jääb. Arvatakse, et naine läks lihtsalt oma lemmikuid vaatama ja mingil põhjusel võttis ta ühe neist välja.

Tegu oli 2,4- meetrise võrkpüütoniga. Võrreldes looduses elavate võrkpüütonitega, kelle pikkus võib ulatuda lausa kümne meetrini, oli Hursti oma võrdlemisi pisikene. Võrkpüüton on maailma pikim madu, kuid mürgine ta ei ole ja hammustades ei tee ta samuti suurt kahju. Tema salarelvaks on hoopis musklis keha, millega kergelt ohvrit lämmatada saab.

Madudega ühes majas ei ela ühtegi inimest ja elamu on kujundatud täpselt roomajatele sobivaks. Väljaspool maja aga puuduvad ka sildid, mis inimesi madude eest hoiataks.

Juhtumid, kus lemmikloomadena peetavad maod inimesi tapavad on pigem haruldased. Siiski ei ole see esimene sedalaadi lugu. Nimelt pääses 2011. aastal ühe Florida paarikese püüton vabaks ja tappis naise 2-aastase tütre. Teine, rohkem kõneainet tekitanud juhtum pärineb aastast 2013, kus lemmikloomapoest vabaks pääsenud Aafrika kaljupüüton lämmatas ära kaks noort Kanada poissi.

Tavapärasemate lemmikutega võrreldes ei pruugi madudel omanikuga nii erilist sidet tekkida. Kõrvutades madu näiteks koera või kodukassiga, on roomajatel säilinud rohkem primitiivsed iseloomuomadused.

Allikas: iflscience.com