"Olen lühikese aja jooksul kokku puutunud sadade abivajavate okaskeradega. Ühel varasuvisel päeval saime enda perre väikese siilipoja, kes kaalus vaid 50 grammi. Tema pesa oli lõhutud ja ema hukkunud," jutustab Eesti Metsloomaühingu juhatuse liige Katrin Idla. "Sellise pojakese üles kasvatamine on suur vastutus: teda tuleb hoida soojas ning iga kahe tunni tagant toita. Siilipojad kasvavad väga ruttu, looduses peavad nad ju sügise alguseks olema juba iseseisvad. Kui siilike juba sööma hakkas, tutvustasime talle looduslikku toitu, nii nagu seda teeb ka siiliema. Vihmausside ja tigude korjamine, putukate pakkumine ja siili õue jalutama viimine kujunesid igapäevasteks tegevusteks."

Niisuguseid liigutavaid, aga reeglina õnneliku lõpuga lugusid sisaldab äsja ilmunud Eesti Metsloomaühingu Aastaraamatust.
Raamat maksab 15 eurot ning loomulikult lähevad tulud metsloomade abistamise kulude katteks. Soovijatel palutakse kirjutada Eesti Metsloomaühingu postkasti.