Ka kodudes peetavad minisead on seakatkust samamoodi ohustatud nagu mets- ja farmisead, kinnitab kogenud lemmikloomapidaja Anneli Kadakas, kellel endalgi kodus väike minisiga ringi toimetab. Anneli lisab, et oht, et seakatku viirus kodus peetavate minisigadeni jõuab, on küll väike, aga ettevaatus ei tee kunagi halba. 

Tavalisem võimalus, kuidas metssigadelt farmisigadele levinud Aafrika katku viirus minisigadele kanduda võiks, on kaudne levik kas muude loomade või inimeste enda kaudu. "Näiteks elate väikeses maakohas, aga naabri kass armastab käia küla taga viljapõllul, kust enne on just nakatunud metssead üle käinud. Edasi seab naabri kass sammud teie hoovi poole, kus te aeg-ajalt oma miniseaga jalutate ja sellega juba ongi nakatumisvõimalus loodud," toob Anneli näite. 

Kuid samahästi võib viiruse koju tuua ka linnainimene, kes oma minisiga hoopis korteris peab. "Näiteks läheb seaomanik metsa mustikale, aga õhtul tuleb koju ja tatsab samade jalanõudega, millega metsast tuli, ringi seal, kuhu sigagi pääseb. Jällegi on miniseale nakatumisvõimalus loodud. Piisab sellest, et haiged metssead  on metsas mingist kohast üle käinud ja sinagi sammud sealt läbi. Lähed koju, jätad metsaskäimise saapad või riided koridori vedelema ja sellest piisab," selgitab Anneli.

Sigalates ja loomaaias on nakatumisohu vältimiseks kasutusel spetsiaalsed desomatid, ent koduses kasutamises Anneli nende järele vajadust otseselt ei näe. "Oht, et sinu kodusiga nakatub, ei ole sellevõrra suurem, ent see on siiski reaalne," kinnitab ta. 

Kui koduaed on ära piiratud, et n-ö vabakäigu loomad sinna ei pääseks, on ka oht sigade nakatumiseks väiksem. See muidugi ei tähenda, et inimene ise võib ettevaatamatu olla. Ohtude suhtes tuleb olla tähelepanelik ja neid minimeerida. Metsast tulles kindlasti vahetada riided ja jalanõud ja hoolitseda selle eest, et võõrad loomad, kes võivad seakatku kaudselt edasi kanda, ei pääseks minisea lähedusse.