1. Külasta regulaarselt loomaarsti.

Olgu selleks plaanitud vaktsineerimine, regulaarne läbivaatus või mõne probleemse sümptomi ülekontrollimine, tuleb kassi kindlasti loomaarsti juurde viia. Tee lemmikloomale kindlustus või pane raha ettenägematute loomaarsti arvete maksmiseks kõrvale. Kulutused on üks asi, millele tuleb mõelda enne mistahes looma perre võtmist – pole ju kindel, et su lemmik püsib täiesti tervena ilma regulaarsete loomaarsti külastusteta.

2. Ära lase kassil omapäi ringi hulkuda.

Toas elavatel kassidel on palju väiksem risk sattuda kaklustesse või õnnetustesse, langeda mürgituse ohvriks, ära kaduda või kannatada nakkuste ja allergiate all. Sise- ja välitingimustes elavatel kassidel võib olla olukord pisut parem, kuid need ohud ähvardavad neid iga kord, kui nad välja lähevad.

3. Kastreeri ja steriliseeri.

See pole üksnes ülepopulatsiooni vältimiseks, vaid võib aidata ära hoida ka mitmeid suguelunditega seotud raskeid haiguseid. Mitmed uuringud on näidanud, et kastreeritud ja steriliseeritud kasside keskmine eluiga on pikem.

4. Sobjv toit.

Igaüks mõistab seost hea toitumise ja hea tervise vahel, kuid oluline on aru saada kasside üldistest toitumisvajadustest ja eriti sinu kassi omast. Reeglina ei tohiks osta odavaid, madala kvaliteediga kaubamärkide toite. Otsi selliseid, millel on suur valgu- ja niiskusesisaldus. Liha peaks olema pakendil loetletud esimese koostisosana.

Enamik kaubandusketis müüdavates lemmikloomatoitudest, isegi kallimad ja väidetavalt kvaliteetsed, valmistatakse sünteetiliste vitamiinide ja mineraalidega, mis su kassi tervisele tegelikult väga vähe kaasa aitavad. Kassil on alati kasulik saada olulised toitained looduslikest toitudest.

5. Korralik vedelikutarbimine.

Kas teadsid, et paljud kassid ei joo piisavalt vett, isegi kui see on neile kergesti kättesaadav? Paljud vajavad natuke rohkem stiimulit, et piisavas koguses vett tarbida. Siin on mõned viisid, kuidas kanda hoolt, et su kiisu saaks piisavalt vedelikku: sööda oma kassile kõrge niiskusesisaldusega toitu või lisa kuivtoidule vett; anna kassile aeg-ajalt ka märgtoitu; keera veekraan kergelt lahti, kui kass on läheduses, et meelitada teda jooma.

6. Jälgi kassi kehakaalu.

Just nagu inimestel, on kaal ka kassi tervisliku seisundi jaoks oluline. Lisakilod võivad põhjustada II tüübi diabeeti ning mitmeid neeru-, maksa-, südame- ja kõhunäärmehaigusi. Inimesele sarnaselt on parim võimalus liigrasva vastu võitlemiseks kontrollida toiduportsjoneid (planeeri toitmisaegu ja ära sööda kassi suvalistel aegadel) ning hoida neid läbi mängu füüsiliselt aktiivsetena.

Kaalukaotus võib samuti olla terviseseisundi sümptomiks. Kui su kass on juba eakam ja märkad, et ta võtab kaalus alla, peaks loomaarst tegema vajalikud analüüsid kroonilise neeruhaiguse, kasside ärritunud soole sündroomi, vähi ja kilpnäärme ületalituse kontrollimiseks.

7. Füüsiline ja vaimne tervis.

Füüsilise treeningu soodustamiseks mängi sageli oma kassiga. Osta mänguasju ja kassimööblit, mis ergutaksid kassi end liigutama. Vaheta mänguasju sageli, et need ta meelt lahutaksid.
Igavuses kassidel tekib stress, masendus või nad hakkavad agressiivselt käituma. Vaimseks stimuleerimiseks võimalda tal kokku puutuda looduse erinevate vaadete, helide ja lõhnadega, laskmata teda iseseisvalt välja hulkuma. Kanna hoolt, et kass saaks istuda mitme akna peal, kust avanevad erinevad vaated ja lõhnad ning käi temaga võimalusel ka rihmas jalutamas.

9. Hambahügieen on väga oluline.

Võid arvata, et igemepõletik pole eluohtlik, kuid see, kasside jaoks tavaline haigus võib põhjustada tõsiseid tüsistusi. Lisaks hambavalule ja hammaste väljalangemisele võivad hambakatus olevad bakterid tungida kassi vereringesse ja siseorganeid kahjustada. Ära jäta oma kassi suuhügieeni hooletusse!

10. Pööra tähelepanu mistahes muutustele.

Kassid kipuvad olema oma harjumuste orjad – nad lihtsalt on niimoodi programmeeritud, nii et kui märkad nende tegevuses midagi ebaharilikku, siis ära ignoreeri seda. Muidugi ei tee nad meie jaoks lihtsaks arusaamist, et neil midagi viga on, sest nad on valu, haiguse või vigastuse varjamisel väga vilunud. Jälgi ta söögiisu, toitumisharjumuste muutusi ja seda, kui lihtne või raske on su kassil liikuda. Karvapallid võivad su kassi jaoks olla normaalsed, kuid oksendamise sageduse või tüübi muutused (näiteks vahutavam kui tavaliselt) võivad samuti olla probleemi märgiks.

10. Leia oma kassi jaoks aega.

Ära lase end petta. Isegi kõige endassesulgunum kass võib soovida aeg-ajalt natuke rohkem armastust ja tähelepanu! Võta aega, et oma kassiga emotsionaalselt suhelda. See aitab vastastikku stressi leevendada ja me kõik teame, et stress võib terviseprobleeme halvendada (või neid isegi põhjustada). Kuidas kassiga sõbrasuhteid tugevdada? Muude tegevuste kõrval temaga mängides, teda silitades, kammides ja aeg-ajalt maiustusi jagades.

11. Regulaarne karvahooldus

Ehkki kassid hoolitsevad regulaarselt oma kasuka eest, võib eriti toaselavatel kassidel olla lahtisi karvu, mis tekitavad karvapalle. Regulaarne harjamine eemaldab üleliigsed karvad, vähendades nii nende hulka su kodus kui ka kassi kõhus.

Allikas: cuteness.com