Emily J, kellel on lemmikloomaks tarantel: vahel inimesed mõtlevad, et ta jookseb meil kodus ringi, kõnnib mööda seinu ja hirmutab külalisi
Emily J on noor eesti laulja, kes lõi laineid „Eesti laulu” finaalis. Tuule tiibadesse sai ta aga juba märksa varem – esialgu Youtube’i cover’eid postitanud tüdrukust sai artist, kelle lugu „My Love 2 U” EDM-duo WATEVAga on kuulatud praeguseks üle kuue miljoni korra. „Eesti laulu” saates avaldas ta enda kohta võrdlemisi põneva fakti, et tal on kodus lemmikloomaks tarantel. Uurisime Emilylt lähemalt, kust selline valik ja kuidas on kodu jagada tarantliga, kes ei ole vast kõige traditsioonilisem lemmikloom.
Tähelepanelikele televaatajatele võis „Eesti laulu” vaadates kõrva hakata selline huvitav tähelepanek, et sul on kodus lemmikloomaks tarantel. Kuidas teie teed teid kokku viisid?
Kui enda kutiga kokku kolisin, tuli tarantel Shelly temaga kaasa. Alguses olin väga kohkunud sellise lemmiklooma valikust, sest mul oli terve lapsepõlve jooksul suur arahnofoobia. Aja jooksul harjusin ja enam ei tunne üldse ämblikute ees hirmu.
Võib vist öelda, et tarantel ei ole kasside-koerte kõrval vast kõige traditsioonilisem lemmikloom. Millised on olnud kõige vahvamad esmased reaktsioonid, mille osaliseks oled saanud, kui oled öelnud, et sul on selline lemmikloom?
Kõige enam tuleb vastuseks ''Pärsielt? Mis mõttes?'' või ''Kassi või koera ei tahtnud võtta?''. Mulle meeldib näha neid reaktsioone, need on alati nii toredad. On tahetud isegi mulle külla tulla ja looma ise oma silmaga vaadata, sest tõesti, tihtipeale sellist kodulooma inimestel ei ole.
On ka mingeid eelarvamusi nende pidamise suhtes?
Vahel inimesed mõtlevad, et ta jookseb meil kodus ringi, kõnnib mööda seinu ja hirmutab külalisi. Seda kindlasti ei ole, vaid elab ilusti enda terraariumis. Osale on see isegi üllatav, et ta enamjaolt enda koopas pesitseb, mitte ei peesita enda pikkade jalgadega kusagil klaasi taga. Õhtuti, kui on pime, tuleb ta meelsamini välja. Või siis, kui vett joomas käib.
Meie endi kohta on samuti eelarvamusi olnud, et oleme alles imelikud, et sellise looma endale võtnud. Kuid meile meeldib, et oleme traditsioonilistest piiridest üle astunud ja mis peamine – meie oleme õnnelikud ja kindlasti loom ise ka.
Aga kuidas üldse erineb tarantel teiste lemmikloomade pidamisest?
Võrreldes teiste lemmikloomadega on tarantli eest hoolitsemine kindlasti lihtsam, eriti meie kiire elutempo juures, sest nad ei vaja, et inimene nendega suhtleks ning pidevalt juures oleks. Kõige paremini elab ta nii, kui lood talle sobiva elukeskkonna, toidad ja joodad ning jätad lihtsalt rahule. Teda on muidugi väga huvitav jälgida, eriti, kui ta kestub.
Kas ka tarantliga võib tekkida seletamatu side? Kas võid öelda, et ta näiteks saab aru, kes on tema omanik?
Ma arvan, et tarantliga on see side pigem ühepoolne. Meile endile on ta muidugi väga armas, kallis ja hoolitseme ta eest väga palju, kuid talle on peamine ainult, et süüa ja juua saaks. Me ise oleme märganud, et tal on iseloom nagu paljudel teistel koduloomadel, mistõttu meie vastastikune kiindumus kindlasti süveneb, kuid ega tal erilist vahet ei ole, kes teda toidab või joodab.
Ise sa julged teda kätte võtta? Või lõppevad need katsetused hammustusega?
Me veel ei ole proovinud teda kätte võtta, sest näiteks talle süüa andes pelgab ta väga meie käsi ja võtab kohe kaitsepositsiooni sisse või liigub kiiruga enda koopasse. Laseme tal veel kasvada ja ootame, millal ta ise piisavalt julge on, et sellist suurt sammu astuda.
Kas ta on sinu ainuke lemmikloom? Või on sul veel kas endal või perekonnal mingeid vahvaid lemmikloomi?
Lapsepõlves olen üles kasvanud kasside ja koerte seltsis. Vahepeal oli meil ka kaeluspapagoi, nii et arvan, et suur huvi eksootiliste lemmikloomade vastu algas sealt. Plaanis on mul poiss-sõbraga võtta veel mõni skorpion või geko.
Milline on üldse sinu suhe loomadega? Pead sa ennast suureks loomasõbraks?
Pean ennast kindlasti suureks loomasõbraks, sest nad on mind saatnud juba lapsepõlvest saati. Meil on peres olnud kasse, koeri, merisigu, papagoisid, nii et olen loomadega üles kasvanud. Rasketel aegadel on nad olnud ka suured stressimaandajad, usun, et koduloomad tulevad kindlasti inimestele kasuks.
Lõpetuseks üks traditsiooniline küsimus ka: kas oled pigem kassi- või koerainimene? Või äkki hoopis tarantliinimene?
Armas tarantel Shelly on ja jääb alati mu südamesse, aga vahel on ikka selline soov, et tahaks kedagi paitada või välja jalutama viia. Usun, et varsti liitub meiega ka üks n-ö traditsiooniline lemmikloom, aga eks seda ole näha.
