Lemmikloom.ee palus juristi kommentaari täna Delfis ilmunud uudisloole ''Hoiatav lugu: omanik kardab, et äraantud kutsikas piinati surnuks'' 

Loomakaitseseadus keelab loomale valu ja vigastuste tekitamise ning hukkumise põhjustamise. Keelu rikkumisel saab isikut süüteo toimepanemise eest karistada ning selleks on kaks menetluse varianti.
 
Väärteomenetluse puhul järgneb väärteokaristusena rahatrahv kuni 200 trahviühikut. Kui tegu on toime pandud avalikus kohas või julmal viisil, siis on see karistatav kuriteona ning süüdimõistmisel järgneb rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Mõlemal juhul võib kohus lisakaristusena määrata mis tahes looma või teatud loomaliiki kuuluva looma pidamise keelu. Keelu pikkus on väärteo korral kuni kolm aastat ning kuriteo korral kuni viis aastat.

Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kuriteona on karistatav üksnes tahtlik tegu. Tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus, ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. Näiteks Marge Arumäe kaasuse puhul oligi probleemiks see, et oli võimatu tõendada, et isik pani toime teo kaudse tahtlusega mitte aga ettevaatamatusest. Kahtluse korral kohaldatakse loetakse kõrvaldamata kahtlus isiku kasuks, mitte vastupidi.
 
Praeguses olukorras, kus oletatav piinaja on väidetavalt tegelenud vähemalt kahel juhul lühikese aja jooksul loomade kokkuostuga ja on kahtlus, et ta on neid seejärel vigastanud või hukanud, peab kindlasti tuvastama isiku süüvõimelisuse.

See on küsimus ka selles, kas juhul, kui isik on kirjeldatud teo toimepanemises süüdi, saab talle määrata seadusega ettenähtud karistust. Nimelt on isik teo toimepanemises süüdi üksnes siis, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses psüühikahäirega. Kui isik on pannud õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis ning ta on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale ning vajab ravi, määrab kohus talle psühhiaatrilise sundravi. Psühhiaatrilist sundravi kohaldatakse kuni isiku tervenemiseni või isiku ohtlikkuse äralangemiseni. Ravi lõpetamise määrab kohus.