Kiibistamine on lemmikule ohtlik ja võimaldab omanikku jälitada! Kas ka Sina usud neid kiibistamisega seotud müüte?

 (4)
Lupus
Koer varjupaigasFoto: Argo Ingver

Varjupaikade MTÜ aitab vahet teha, millised on lemmikute kiibistamisega seotud valeuskumused ning mida loomale kiibi paigaldamine tegelikult tähendab.

MÜÜT: kassi ei pea kiibistama, sest ta ei käi väljas ja elab ainult toas.

TEGELIKKUS: ka toas elav lemmikloom peab olema kiibistatud, sest me saame pidevalt infot kaotsiläinud kasside kohta või siis satuvad varjupaika kiibistamata lemmikud, kelle kohta omanikud pärast ütlevad, et kass elab ainult toas ja üldse õues ei käi. Kuidas ta siis ikkagi plehku sai? Ikka võib juhtuda, et uks või aken paokile jääb ja nii ongi tee suurde ilma valla. Loomad on uudishimulikud ning ei jäta seda võimalust kasutamata. Juhul, kui loom on kastreerimata või steriliseerimata, siis on sugutung kõige võimasam tung ja loom proovib ära kõik võimalused õue pääsemiseks.
Sama kehtib ka koera kohta, kes väidetavalt elab ainult oma aias, kuid ikka jääb värav lahti, auk on aias või pole aed piisava kõrgusega ning uudistaja ongi vabalt laia ilma peal.

MÜÜT: kass või koer on kiibistamata, sest ümbruskonnas ei ela naabreid.

TEGELIKKUS: varjupaika jõuavad lemmikloomad, kes satuvad maanteede äärde. Tõesti, ümbruses ei pruugi olla majapidamisi ja kass võiski käia põllu hiirejahil või koer teha üksinda oma tavapärast jalutusringi, kuid maanteel liikumine on kindlasti ohtlik. Teele jooksnud loom võib tekitada liiklusohtliku olukorra ja selle tõttu võivad viga saada nii inimesed kui ka loomad. Hoolivad möödasõitjad võtavad looma autosse ja toimetavad varjupaika. Kui loom on kiipimata ja kodust kaugel, on väga keeruline välja uurida tema tegelik omanik.

Seotud lood:

MÜÜT: lemmik on kiibistamata, sest kiip on loomale ohtlik, selle paigaldamiseks tuleb loom narkoosi panna ja teha operatsioon.

TEGELIKKUS: kiip on turvaline ja ohutu nii loomale kui ka inimesele. Kiip on väga pisike elektroonilist infot sisaldav biokapsel, mis kannab endas unikaalset digitaalset numbrikombinatsiooni. Lemmiklooma kiibistab veterinaar ja see protseduur sarnaneb vaktsineerimisele. Kiip paigaldatakse loomale naha alla, tavaliselt kaela vasakule küljele. See ei tekita lemmikule ebamugavustunnet ega ole ohtlik tema tervisele.

MÜÜT: kiibi abil saab kindlaks teha looma asukoha ja igaüks saab kätte andmed looma omaniku kohta.

TEGELIKKUS: kiip ei ole elektrooniline jälgimisseade ja selle abil ei saa määrata looma asukohta. Ainus informatsioon, mida kiip endas kannab, on 15-kohaline unikaalne numbrikombinatsioon. Kiipi saab lugeda kiibilugejaga, mille ekraanil kuvatakse siis vastav kiibinumber. Kiibist on kasu ainult siis, kui kiip on registreeritud ja oma kontaktandmed annab loomaomanik sinna vabatahtlikult - ikka selleks, et lemmik tema juurde tagasi jõuaks. Et leitud loom omanikuga taas kokku viia, saavad lemmikloomaregistrist LLR loomaomaniku kontakte vaadata ainult volitatud isikud (veterinaarid, ametnikud ja varjupaigad).

Tegelikud põhjused, miks lemmikloom on kiibistamata, on vähene teadlikkus ja ükskõiksus oma looma käekäigu suhtes. Ükskõiksust kogeme me liigagi palju ja see teeb kurvaks.

Tõenäosus, et neljajalgne sõber jõuab turvaliselt koju tagasi on kordades suurem, kui lemmik on kiibistatud ja andmed on kantud registrisse.

Allikas: Varjupaikade MTÜ