Koerakoolitaja Kati Ernits: kui koera vaimse tervise eest ei hoolitse, võib see viia ka füüsilise tervise probleemideni

Nipid, kuidas aidata koeral äreva linnakeskkonnaga toime tulla
Koerakoolitaja Kati Ernits: kui koera vaimse tervise eest ei hoolitse, võib see viia ka füüsilise tervise probleemideni
Shutterstock

Emotsioonid on need, mis panevad elusolendi midagi tegema. Emotsioonid ja seisund määrab ära selle, kuidas me reageerime erinevatele sündmustele. Tänapäevases elukeskkonnas on väga palju sellist, mis koeri ärevaks muudab. Kuidas seda ebamugavustunnet märgata ja kuidas oma koera aidata, sellest räägib lähemalt koerakoolitaja Kati Ernits.

Emotsioonid juhivad elusolendi käitumist, sest kui me midagi ei tunneks, siis me midagi ka ei teeks. Enne käitumist on alati mingisugune emotsioon. Kehaline tegevus ehk käitumine on seisundi tagajärg. See protsess on täpselt sama nii inimesel kui ka koeral. Emotsioonide tekkimist takistada ei saa. Treeninguga on aga võimalik muuta nii reageeringu intensiivsust kui käitumismustrit. Koera vaimse tervise eest tasub hoolitseda, sest lisaks ebameeldivatele käitumismustritele võivad psüühilised probleemid sageli viia ka füüsilise tervise probleemideni.

Piirid ja reeglid on elu loomulik osa.

Tänapäeva liberaalses ühiskonnas esineb sageli üsna radikaalseid seisukohti, et sundi ega piire ei tohi üldse olla. Ilmselt on sellise lähenemise põhjused ajaloolised kui elus oli väga palju rohkem piiranguid. Tänapäeval on väliseid piiranguid väga vähe. Ja see on pannud meid sageli loobuma ka sisemisest distsipliinist. Päris sajaprotsendilist vabadust ei ole paraku olemas. Hästi radikaalse näitena võib tuua olukorra, kus inimene otsustab, et tema ei arvesta loodusseadusi ja eitab gravitatsiooni jõudu ning üritab pilvelõhkuja katuselt alla hüpata. Ilmselgelt ei ole selles olukorras vabadust ise valida, mis juhtub alla hüpates. Loodusel on omad reeglid. Kes neist kinni ei pea, saab karistada. Seega on täesti loomulik, et elus on igas olukorras omad piirid ja reeglid. Tahame me seda või ei. Kes elu reegleid paremini tunneb ja neid aktsepteerib, sellel on lihtsam elada. See on nõnda nii inimeste kui koerte puhul.

Seotud lood:

Piiride ja reeglite tundmine annab meile turvatunde. Teadmine, kus on mul kasulik olla ja kus mitte, on vajalik kindlustunde saavutamiseks. Teadmatus tekitab hirmu ja stressi. Seepärast on oluline koerele seada igapäevased selged reeglid, millest peaksid kinni pidama kõik pereliikmed. Sedasi koer teab, mis on õige ja mis on vale. Tuleb meeles pidada ka seda, et inimene toob koera elama enda juurde, inimeste maailma. Inimesel lasub suurem vastutus õpetada koerale selgeks elu reeglid. Mida loomulikum on koera elu, seda lihtsam on tal elada.

Mida loomulikum on koera elu, seda lihtsam on tal elada.

Distsipliin arendab ajus pidurdusprotsesse ärevusega toimetulekuks.

Olukord, kus elusolend ei saa alati kohe seda, mida ta tahab, on täiesti loomulik. Looduses peavad loomad tohutult pingutama ja metsas kehtivatest seadustest kinni pidama selleks, et ellu jääda ja hästi elada. Läbi pingutamise õpivad nad pingega toime tulema. Ja mida paremini suudab loom keerukaid olukordi lahendada ja pinget taluda, seda edukam ta on. Olukord, kus kõik ressursid on kohe kättesaadavad ilma ühegi pingutuseta looma ei arenda ja tema aju muutub laisaks.

Kui elusolend ei saa kohe, mida ta tahab, siis ta on sunnitud ärevusega toime tulema ja seda maandama ehk pidurdama oma tahet. Nimetatud protsessi käigus paraneb ka keskendumisvõime. Reeglitest kinnipidamine aitab ennetada ärevusest tingitud käitumisprobleeme ning parandab keskendumisvõimet. Keskendumisvõime on aga eelduseks, et koer üldse suudaks mõelda ja uusi asju õppida. Enamus käitumisprobleemid on seotud liigse ärevusega. Paraku on tänapäeval üheks liigse ärevuse põhjuseks puudulik distsipliin. Vanasti õpetas reeglitest kinnipidamist ja keskendumist elu ise oma piirangutega. Tänapäeval tuleb seda teha mingil määral kunstlikult isegi siis kui inimesel on tahe pakkuda koerale kõike, mida ta soovib.

Rahulik koer on palju sõnakuulelikum kui ärev koer.

Rahunemine on kullahinnaga oskus.

Tänapäeva elukeskkonnas on väga palju sellist, mis koeri ärevaks muudab. Vähe liiklemisruumi tänavatel, palju vastutulevaid teisi koeri, müra jms. Lisaks keskkonnamuutustele on muutunud ka koeraomanike eluviis. See on palju tubasem, vähese liikumisega ning väga palju ollakse kodust eemal. See tähendab automaatselt seda, et koerad on kaua aega üksinda ning nende liikumisvajadus ei ole enamasti piisavalt rahuldatud. Kui nüüd nendel vähestel hetkedel, mil on aega koeraga tegeleda, tehakse koos ainult neid tegevusi, mis pigem tõstavad koera ärevustaset, siis üsna sageli on tagajärjeks ärevushäirega koer, kes pidevalt haugub või lõhub elamist.

Mitmed koera jaoks toredad tegevused võivad liialdamisega koera muuta ülemäära ärevaks. Siia kuuluvad näiteks palliloopimine ja sikutamismängud. Osade koerte puhul ka agility-treeningud kui koera seisundit ei suudeta õigel viisil juhtida.

Shutterstock

Kuidas üldse aru saada, kas mu koer on ärev?

Ärev loom on alati väga aktiivne ning ta ei suuda füüsiliselt paigal olla, tema keha on väga pinges. Pidev ärevusseisund ei ole loomulik ning on pigem ebamugavusseisund. Evolutsiooniliselt on ärevusseisund seotud ellujäämisega. Seega liiga palju ärevust kurnab organismi. Ärevusseisundi vastand on rahuseisund. Justnimelt seda tuleks koertele eraldi õpetada. Kuna rahunemine võtab organismil kordades rohkem aega kui aktiivsuse tekkimine, tuleks rahunemisele kulutada oluliselt rohkem aega ja ressursse kui aktiivsust tõstvatele tegevustele. Õige stiimuli korral võib koera ärevaks saada sekundiga. Tema rahustamiseks kulub aga kordades rohkem aega ja energiat. Sellesse tasub investeerida, sest rahulik koer on ka tavaliselt palju sõnakuulelikum kui ärev koer.